Üle 10 000 aasta tagasi närisid rootslased kleepuvat pigi, kase­koorest teh­tud tõrva jääkprodukti, ning kasutasid seda liimina töö­riistade valmistami­sel. Kolme sellist tükikest uuriti hiljuti Stockholmi ülikoolis, ja neis avastati DNA jälgi.

Tükikesed pärinesid Rootsi läänerannikul paiknevast väljakaevamis­piirkonnast, mida kutsutakse Huseby Kieviks. Tükid leiti 1990. aastate algul. Tol ajal polnud nende pigi­tükkide DNA analüüs võimalik, ent tänapäeva arvuti­tehnoloogia ja kohtumeditsiiniliste meetoditega leiti kolme isiku – kahe naise ja ühe mehe – geneetilist materjali. Igas tükis on ainult üks DNA-jälg, millest järeldatakse, et kiviaja inime­ne enda pigitükki teisega ei jaganud.

„Kiviaja närimis­kummist leitud DNA põhjal on võimalik määratleda inimes­te põlvnemist ja rännet,“ ütles uurimi­ses osalenud Oslo kultuuri­ajaloo muuseumi teadlane Per Persson.