Eestist on päevavalgele tulnud üle 250 muinasaarde, mis on jäänud maapõue viimase jääaja ja 13. sajandi vahel. Valdav osa neist (umbes 80 protsenti) pärineb viikingiajast ja sellele vahetult järgnenud muinasaja lõpu rahutust ajajärgust.

Viikingiaegsete aarete suure hulga ja tiheduse poolest paistab omakorda silma tänapäeva Kohtla-Järve linna lähiümbrus. Praegu on sealt teada juba rohkem kui veerandsada 9.–11. sajandi hõbe­aaret, mis on seotud lähedusse jääva Purtse sadama- ja kauplemiskohaga. Piirkonnast teada olevate aarete arvukus ja tihedus, mis avaldab niigi tugevat muljet, olnuks tõenäoliselt mitu korda suurem, kui sealset kultuurmaastikku poleks omal ajal põlevkivikaevanduste rajamise käigus hävitatud.