Tule minevikku!

Kõige kuulsamad viimased sõnad Aleksander Suur suri 323. aastal eKr, ümbritsetuna oma parimatest väejuhtidest. © North Wind Picture Archives / Imageselect KIRSTINE VIKTORIA RATTLEFF 1. NOVEMBER 2021 3 min read Inimese surmaeelsed viimased sõnad on alati leinajaid paelunud. Kuningate ja keisrite viimased sõnad on valla päästnud kodusõdu ning pannud aluse vandenõuteooriatele. Aleksander Suur: „Kõige tugevamale!“ <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/ESSA.jpg" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/ESSA.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/ESSA-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/ESSA-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/ESSA-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/ESSA-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/ESSA-350x350.jpg 350w" alt="" width="600" height="600" /> See büst kujutab Aleksander Suurt vahetult enne surma. Tegemist on 3. sajandist eKr pärit büsti koopiaga. © Urek Meniashvili Aleksander Suur oli ajaloo ühe suurima sõjaväe juht. Noore mehena rajas ta hiiglasliku impeeriumi, mis ulatus Makedooniast läänes kuni tänapäeva Pakistanini idas. Oma viimaseid vallutusi tähistas Aleksander 323. aastal eKr uhke pidusöömaajaga, kuid peagi pärast seda tabas teda äge palavik. Pärast kümnepäevast haigust, mis suure tõenäosusega oli malaaria, suri Aleksander 13. juunil. Surivoodil ümbritsesid teda parimad väejuhid, keda nimetati diadohhideks, ning küsisid, kellele ta oma tohutu riigi pärandab. Aleksander vastas põiklevalt: „Kõige tugevamale!“ Aleksander võis aga öelda hoopis: „Kraterosele!“ See oli ühe ta tugevaima väepealiku ja hea sõbra nimi. Vanakreeka keeles on need sõnad väga sarnased ja haige kuningas võis segaselt rääkida või siis mõistsid teised ambitsioonikad väejuhid teda meelega valesti. Igal juhul päästsid need sõnad – ja väejuhtide võimuahnus valla 40aastase kodusõja, milles impeerium tükeldati mitmeks osaks. Aleksandri pärija staatusele jõudis kõige lähemale Seleukos I. Ta saavutas kontrolli suure piirkonna üle, mis muu hulgas hõlmas praeguse Iraani ja Iraagi, ning rajas sinna Seleukiidide riigi. Näita rohkem Archimedes: „Ärge häirige mu ringe!“ <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/arch.jpg" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/arch.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/arch-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/arch-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/arch-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/arch-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/arch-350x350.jpg 350w" alt="" width="600" height="600" /> Archimedese elu kajastavad antiikaegsed allikad pärinevad enamasti ajast pärast tema surma. © Musée d'Art Roger-Quilliot Kreeklane Archimedes oli üks antiikaja suurimaid matemaatikuid ja leiutajaid. Kui roomlased 212. aastal eKr tema kodulinna Sürakuusat piirasid, kasutati ta masinaid isegi invasioonivägede vastu. Archimedese leidlikkusest hoolimata langes Sürakuusa peagi. Rooma sõdurid olid saanud sõnaselge käsu kuulus kreeklane vangistada, mitte aga tappa, kuid Archimedes keeldus nendega kaasa minemast. Matemaatik uurinud parajasti keerukaid geomeetrilisi jooniseid ning kähvanud sõduritele: „Ärge häirige mu ringe!“ Lõpuks kaotas üks sõdur kannatuse ja torkas 75aastase mehe odaga surnuks. Näita rohkem Kuningas William II: „Lase, pagana pihta, lase saatana nimel!“ <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/will.jpg" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/will.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/will-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/will-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/will-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/will-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/will-350x350.jpg 350w" alt="" width="600" height="600" /> Siiani on ebaselge, kas William II surm oli õnnetus või ettekavatsetud tapmine. © Ridpath's Universal History, Copyright 1895, Section XII, page 644 Inglise kuningas William II valitses aastail 1087–1100. Tema režiim oli verine ja kuningale anti hüüdnimeks William Rufus, kuna ta käskis pärast üht ebaõnnestunud riigipöördekatset oma nõol silmad välja torgata ja munandid ära lõigata. Kuninga võim sai aga järsku otsa 1100. aasta 2. augustil, kui ta oli aadlik Walter Tireliga jahil. Nood kaks märkasid hirve ja William karjus: „Lase, pagana pihta, lase, Walter, saatana nimel!“ Aadlik ei saanud hirvele pihta, kuid tema nool tabas selle asemel õnnetul kombel täpselt kuninga rinda. Tolleaegsed preestrid uskusid, et surm oli jumala kohtuotsus brutaalse valitseja üle. Juhtumi säärases tõlgenduses kahtlevad ajaloolased siiski väga. Walter Tirel oli tuntud väljapaistvalt täpse laskjana, seega on üsna ebatõenäoline, et ta võinuks nii valesti tabada. Ajaloolased arvavad hoopis, et tegu oli ettekavatsetud mõrvaga. Näita rohkem Nostradamus: „Homme päikesetõusul mind enam siin ei ole.“ <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/mm-2.jpg" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/mm-2.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/mm-2-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/mm-2-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/mm-2-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/mm-2-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/mm-2-350x350.jpg 350w" alt="" width="600" height="600" /> Nostradamus toetus oma ettekuulutustes ajaloolistele pretsedentidele ja seetõttu ei nimetatud teda prohvetiks. © AKG Images / Imageselect Michel de Nostredame, paremini tuntud kui Nostradamus, on kuulus oma 942 krüptiliselt sõnastatud ettekuulutuse poolest. Nende sisu ja paikapidavus põhjustab siiani lahkarvamusi, kuid vähemalt üks tema ennustustest täitus tõepoolest. 1. juulil 1566 kuulutas Nostradamus oma sekretärile: „Homme päikesetõusul mind enam siin ei ole!“ Järgmisel hommikul leiti 62aastane ennustaja voodi kõrvalt surnuna. Kogu elu oli ta vaevelnud artriidi käes, mis oli arenenud vesitõveks (vedeliku kogunemine kehas), mis lõpuks võttis talt elu. Näita rohkem Marie-Antoinette: „Vabandust, härra, ma ei teinud meelega!“ <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/marie.jpg" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/marie.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/marie-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/marie-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/marie-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/marie-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/marie-350x350.jpg 350w" alt="" width="600" height="600" /> Kui Marie-Antoinette 1793. aastal tapalavale juhatati, oli vangistuses veedetud aasta tõsiselt tema tervist laastanud. © Musée Carnavalet 1789. aasta suvel rullus revolutsioonilaine üle Prantsusmaa ja kolme aasta pärast otsustas riigi uus valitsusorgan Rahvuskogu monarhiast loobuda. Endine kuningapaar Louis XVI ja Marie-Antoinette vangistati ning neid süüdistati riigireetmises. Vangistus mõjus 38aastasele kuningannale, kes oli kogu elu elanud ühiskonna absoluutses tipus, raskelt. Nõrgestatud, haige ja hallipäine Marie-Antoinette ilmus kohtuistungile, kus ta mõisteti surma revolutsioonivastase tegevuse ja revolutsiooni vastu punutud vandenõu eest. Tõendid olid siiski nõrgad, pigem tehti ebapopulaarsest kuningannast lihtsalt patuoinas. 1793. aasta 16. oktoobri hommikul juhiti süüdimõistetud kuninganna tapalavale. Hoolimata oma kurvast saatusest säilitas Marie-Antoinette viimase hetkeni peened kombed. Kui ta kogemata timuka varvastele astus, olevat ta pomisenud: „Vabandust, härra, ma ei teinud meelega!“ Peagi pärast seda kaotas ta giljotiini all oma pea. Näita rohkem Ned Kelly: „Selline on elu.“ <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/ned.jpg" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/ned.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/ned-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/ned-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/ned-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/ned-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/ned-350x350.jpg 350w" alt="" width="600" height="600" /> Ned Kelly võitles raskes metallturvises, mis kaitses teda püssikuulide eest. Politsei sai Kelly kätte, tulistades talle jalgadesse. © State Library Victoria / Chensiyuan Iiri sunnitöölise pojana sai Ned Kellyst kõigest 12aastasena orb. Ta astus peagi isa jälgedes ning elatas ennast rändröövlina Austraalia tühermaal. Kelly oli Briti koloniaalvõimudele valus pind silmas ning pärast kaht lindpriina veedetud aastat võeti ta 1880. aastal kinni ja mõisteti politseiülema mõrva eest surma. Kui Kelly oli 11. novembril 1880 teel tapalavale, kuulis üks ajakirjanik ajalehest Melbourne Herald, kuidas Ned Kelly oli saatusele alistunult nentinud: „Selline on elu.“ Kuigi Ned Kelly suri kurjategijana, tegid vastuhakk võimudele ja julgus temast Austraalia ühe rahvussümboli. Näita rohkem Tycho Brahe: „Kas ma olen asjatult elanud?“ <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/ee.jpg" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/ee.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/ee-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/ee-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/ee-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/ee-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/ee-350x350.jpg 350w" alt="" width="600" height="600" /> Pärast Tycho Brahe surma tegi tema õpilane Johannes Kepler oma õpetaja mõõteandmetele tuginedes astronoomias revolutsiooni. © Leemage / Getty Images 13. oktoobri õhtul 1601 ei suutnud 54aastane Taani astronoom Tycho Brahe äkki enam vett lasta. Järgnes mitu päeva valudes ja oma viimasel eluööl tõi palavikus Brahe ikka ja jälle kuuldavale: „Kas ma olen asjatult elanud?“ Hirm osutus ülearuseks, sest Brahe assistent Johannes Kepler avaldas 26 aastat hiljem raamatus „Tabulæ Rudolphinæ“ planeetide orbiitide kohta pöördelised seadused, mis toetusid Brahe vaatlustele. 2010. aastal näitas Tycho Brahe luustiku uuring, et tema surma põhjustas kuseteede infektsioon. Näita rohkem Karl Marx: „Viimased sõnad on lollidele, kes pole piisavalt rääkinud.“ <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/marx.jpg" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/marx.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/marx-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/marx-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/marx-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/marx-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/marx-350x350.jpg 350w" alt="" width="600" height="600" /> Karl Marx suri vaese mehena ega näinud kunagi oma ideede üleilmset menu. © Shutterstock Juudi päritolu Saksa filosoof Karl Marx pühendas elu klassiühiskonna uurimisele ning kommunistliku revolutsiooni ettevalmistamisele. Hoolimata arvututest avaldatud artiklitest ja raamatutest veetis Marx oma viimased aastad haige, vaese ja ägedaloomulise vana mehena. Kui 64aastane filosoof heitis 1883. aastal kroonilist bronhiiti põdedes oma surivoodile, küsis tema majahoidja, kas tal on veel midagi öelda. Marx nähvanud pahaselt: „Viimased sõnad on lollidele, kes pole piisavalt rääkinud.“ Kommunistlikes riikides käsitati Marxi prohvetina ning iga tema sõna peeti pühaks. Näita rohkem Winston Churchill: „Ma olen sellest kõigest tüdinud.“ <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/win.jpg" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/win.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/win-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/win-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/win-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/win-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/win-350x350.jpg 350w" alt="" width="600" height="600" /> 1962. aastal murdis Churchill puusaluu. Pärast seda oli 87aastasel mehel väga raske kõndida. © Pa/PA Images / Ritzau Scanpix Winston Churchilli tuntakse Suurbritannia taltsutamatu peaministrina, kes kindlustas brittide võitlustahte natside vastu, kuid võitis muu hulgas ka Nobeli kirjandusauhinna ja kuulutati Ameerika Ühendriikide aukodanikuks. Kuigi ta kaotas pärast Teist maailmasõda valimised, jätkas riigimees konservatiivide partei väsimatu liidrina ja sai aastail 1951–1955 taas peaministriks. Seejärel hakkas endine riigijuht avalikust elust tagasi tõmbuma. Churchilli tervis halvenes järsult, kui 1953. aastal insult ta ühest kehapoolest osaliselt halvatuks muutis. Winston Churchill jätkas poliitikuna 89. eluaastani, kuid tuli harva kodust välja ja teda vaevas dementsus. Kui ta sai 1965. aastal neljanda insuldi, oli selge, et palju aega polnud enam elada jäänud. Churchill kogeles oma perele: „Ma olen sellest kõigest tüdinud.“ Seejärel langes ta koomasse ega ärganud enam kunagi. Näita rohkem James W. Rodgers: „Minu viimane soov ... kuulikindel vest.“ <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/mees.jpg" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/mees.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/mees-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/mees-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/mees-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/mees-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/mees-350x350.jpg 350w" alt="" width="600" height="601" /> Rodgersi hukkas viis vabatahtlikku, kellest igaühele anti püss ja maksti 75 dollarit. © buzzfuse.net James W. Rogers töötas turvamehena Utah’ uraanikaevanduses, kui ta 1957. aastal oma kaastöölist tulistas ja ta tappis. Rodgers kaitses end kohtus väitega, et oli teo hetkel hullunud, kuna kannatas süüfilise all. Siiski selgus, et kahel mehel oli olnud äge vaidlus selle üle, kuidas parimal moel ekskavaatorit hooldada. Rodgersile mõisteti surmanuhtlus ja ta valis hukkamise mahalaskmise läbi. 30. märtsil 1960 juhatati ta hukkamisele ja ta märkis nipsakalt: „Minu viimane soov … kuulikindel vest.“ Rodgersi soovi ei täidetud, kuid pärast hukkamist keelustas USA ülemkohus surmanuhtluse. 1976. aastal võeti see kõrgeim karistusmäär uuesti kasutusele. Näita rohkem John Sedgwick: „Nad ei suudaks sealt isegi elevandile pihta saada.“ <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/viimane.jpg" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/viimane.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/viimane-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/viimane-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/viimane-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/viimane-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/viimane-350x350.jpg 350w" alt="" width="600" height="600" /> Spotsylvania kohtumaja lahing oli Ameerika kodusõja üks verisemaid; hukkus üle 4000 ning haavata sai üle 20 000 sõduri. © Henry Groskinsky / Getty Images Põhjaosariikide kindral John Sedgwicki austasid nii sõbrad kui ka vaenlased ning oma sõdurite seas oli ta tuntud hea seltsimehena, keda hüüti hellitavalt Uncle Johniks ehk onu Johniks. 50aastane kindral leidis 9. mail 1864 otsa Spotsylvania kohtumaja juures, kuhu ta oli saabunud selleks, et kuulata maad lõunaosariikide tiival tegutsenud üksuste kohta. Märgates, et tema mehed varjusid lõunaosariikide täpsuslaskurite eest, reageeris Sedgwick põlglikult. Ta suundus surma trotsivalt üle avatud maastiku, öeldes: „Mehed, kas te lööte põnnama üksikute kuulide ees? Mul on teie pärast häbi. Nad ei suudaks sealt isegi elevandile pihta saada.“ Kõigest mõni sekund hiljem läbistas üks kuul kindrali pea täpselt vasaku silma alt. Näita rohkem Related Posts edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Kes leiutas arvuti?" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Charles_Babbage_arvuti-600-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Charles_Babbage_arvuti-600-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Charles_Babbage_arvuti-600-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Leiutised Kes leiutas arvuti? Kes leiutas arvuti? Matemaatik Charles Babbage uskus, et masin on põhimõtteliselt kiirem ja usaldusväärsem arvutaja kui inimene. Sestap alustas ta... by Andreas Abildgaard 1. veebr. 2023 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Mis oli Ühendriikide lendliisi seadus?" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Lend-lease-600-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Lend-lease-600-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Lend-lease-600-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Sõda Mis oli Ühendriikide lendliisi seadus? Mis oli Ühendriikide lendliisi seadus? 1941. aastal oli brittidel võitluses Hitleriga peenike pihus. USA venitas sõtta astumisega, kuid võttis vastu... by Andreas Abildgaard 31. jaan. 2023 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Mis oli Marshalli plaan?" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Marshalli-plaan-600-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Marshalli-plaan-600-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Marshalli-plaan-600-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Poliitika Mis oli Marshalli plaan? Mis oli Marshalli plaan? Teise maailmasõja järel tuli eurooplastel oma riigid uuesti üles ehitada. 1948. aastal otsustas USA oma Euroopa... by Andreas Abildgaard 30. jaan. 2023 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Kuidas suri legendaarne muusik ja näitleja Elvis Presley?" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Elvis_Presley-600-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Elvis_Presley-600-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Elvis_Presley-600-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Ameerika Kuidas suri legendaarne muusik ja näitleja Elvis Presley? Kuidas suri Elvis Presley? 1957. aastal oli kogu maailm Elvis Presley jalge ees. Noor muusik oli esindatud kõigis maailma edetabeleis.... by Andreas Abildgaard 29. jaan. 2023 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Kas koos Antikythera mehhanismiga leiti veel midagi?" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Antikythera-Herakles-600-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Antikythera-Herakles-600-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Antikythera-Herakles-600-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Arheoloogia Kas koos Antikythera mehhanismiga leiti veel midagi? Kas koos Antikythera mehhanismiga leiti veel midagi? © F. Tronchin / National Archaeological Museum, Athens.ANDREAS ABILDGAARD28. JAANUAR 2023 3 min... by Andreas Abildgaard 28. jaan. 2023 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Waterloo lahingu ohvrid kaevati välja ja müüdi väetiseks" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Waterloo-600-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Waterloo-600-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Waterloo-600-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Lahingud Waterloo lahingu ohvrid kaevati välja ja müüdi väetiseks Waterloo lahingu ohvrid müüdi väetiseks Pärast Waterloo lahingut hakkas levima jutt, et lahingus hukkunud kaevati hiljem välja ja nende luudest... by Jannik Petersen 26. jaan. 2023 Tags: First Second Third Forth Fifth Sixth

Kõige kuulsamad viimased sõnad

Aleksander Suur: „Kõige tugevamale!“

Tule minevikku!

Kingitus väärtusega 53€!

Toimetus

Tellimine

Reklaam ajakirjas

Imelise Ajaloo raamatud

Privaatsustingimused

Üldtingimused

Kirjuta meile

© 2023 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud

Tere Tulemast tagasi!

Loo uus kasutaja!

Taasta enda parool