Süüfilis on sugulisel teel leviv haigus, mida põeb maailmas tänapäevalgi
üle 10 miljoni inimese, ehkki tõbi on antibiootikumidega ravitav. Alates 15. sajandi lõpust kuni 18. sajandini tegi süüfilis Euroopas tohutut laastamistööd, kuid teadlastele pole siiani selge, kust haigus siia jõudis.

Kõige levinuma teooria kohaselt tõid süüfilise Ameerikast Euroopasse Christoph Kolumbuse madrused, kes omakorda said selle indiaanlastega sugulise läbikäimise teel. Uued leiud seavad aga selle oletuse kahtluse alla.

Arheoloogid on leidnud süüfilist tekitava bakteri DNA jäänuseid ja muid süüfilisele viitavaid tunnuseid kuuelt Soomest, kahelt Eestist ja ühelt Hollandist välja kaevatud luustikult, mis kuulusid kunagi inimestele, kes on dateeringute põhjal surnud enne, kui Kolumbus 1492. aastal Ameerika avastas. Hollandist leiti ka vabarnatõve jälgi – see on süüfilisele lähedane haigus, mis levib nahakontaktide kaudu – ning ka viiteid ühele tundmatule, süüfilise sugulashaigusele, mis on tänaseks välja surnud. Zürichi ülikooli professor Verena Schünemann selgitas, et see võib tähendada, et süüfilis arenes Vanas Maailmas välja iseseisvalt ega ole sisse toodud üldse mitte Ameerikast.