Lehk tungis sõõrmetesse ja läks iga meetriga üha hullemaks. Kapten Belton Cooper liikus USA 3. soomusdiviisi koos­seisus Kesk-Saksamaal asuva Nordhauseni poole. Saksa väeüksused olid oma positsioonidelt eelmisel ööl lahkunud ning ameeriklased võisid seega kergendustundega hingata. Cooper ja tema autojuht loksusid džiibiga aeglaselt linnas, kui neid peatas üks USA major. Ta oli näost kahvatu.

„Cooper, me oleme koos selles sõjas palju karme asju näinud. Kõrvaltänaval on aga midagi, mida sa ei usu, enne kui seda näed,“ ütles major.

Kapten käskis džiibi käivitada. Kui see järgmisel ristmikul ümber nurga pööras, ilmus välja üks triibulistes pükstes ja palja ülakehaga vabisev olend. Cooperile tundus peaaegu, et kuju sarnaneb kummitusega. Vaese olendi nahk näis läbipaistva plastikaadina, mis oli luukere ribidele peale tõmmatud.