Kroonlinna garnisoni laevastiku madrused ja soldatid teadsid, et bolševike rünnak on üksnes aja küsimus. 1921. aasta 8. märtsi varahommikul, enne kui päike ulatus külmunud Soome lahe idaosas otse Petrogradi vastas asuvat saart ja sellel kössitavat linna valgustama, asusidki punaarmeelased nende poole teele.

Punaarmee mitu tuhat noort kadetti rühkisid üle merejää linna poole. Kroonlinna kindlusemüüridelt jälgis neid pingsalt 14 000 madrust ja soldatit. Kellelgi neist polnud tahtmist tulistada sõdureid, kes püüdsid end jääl valgete keepidega maskeerida. Kuna aga oli selge, et kadetid ei kavatsegi peatuda, anti käsk tuli avada ning madrused ja soldatid tõstsid püssid palge.

Kadetid, kes ei leidnud jäält midagi, mille taha varjuda, niideti maha. Ebavõrdse lahingu ajal algas ka lumetorm ning ellujäänud kadetid püüdsid tuisukeeriste taha varjudes tagasi maa peale põgeneda. See ei läinud neil korda. Rannal olid valmis pandud bolševike kõige fanaatilisemad ja südametumad väed, kes avasid kõhklemata omade pihta tule. Taganevad ründajad pidid uuesti ümber pöörduma.