Kui prohvet Muhamed 632. aastal suri, maeti ta oma majja Mediinas. Maja asus esimeste islami mošeede kõrval, mille Muhamed oli ise rajanud. Al-Masdžid
an-Nabavi mošeest (Prohveti mošee) sai islami jaoks peagi üks pühamaid paiku. 707. aastal laiendas kaliif al-Walid I seda olulisel määral, nii et Muhamedi maja – ja seega tema viimne puhkepaik – jäi hoone sisse peitu.

Sestsaadik pole olnud võimalik näha hauda ennast, ent miljonid palverändurid lähevad igal aastal sellest hoolimata Al-Masdžid an-Nabavi mošeesse, kuna seda kohta peetakse muhameedlaste palverännaku kindlaks osaks.

Kui Saudi vahhabiidid – islami konservatiivne haru – said 19. sajandi algul kontrolli Mediina üle, hävitasid nad pea kõik pühad hauad linnas, et takistada paljusid palverändureid neid kummardamast. Isikute kummardamine on islamis rangelt keelatud. Muhamedi haud aga säilis ning 1837. aastal sai see suure­joonelise rohelise kupli, mis näitab ränduri­tele, kuhu prohvet on maetud.