Viimasel sajal aastal on Venemaa ja Hiina suhted olnud tormilised, tundeskaala on ulatunud vihast armastuseni. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on kahest riigist saanud partnerid, kes püüavad vastu seista lääne domineerimisele.
© KREMLIN.RU
ANDREAS ABILDGAARD
7. OKTOOBER 2022
Hiina ja Nõukogude Venemaa suhted said halva alguse juba 1917. aastal ehk vahetult pärast bolševike võimuletulekut. Kui algas Vene kodusõda, mobiliseerisid bolševikud oma punakaarti ka arvukalt hiinlasi, kes olid juba tsaariajal Venemaale tööle ja elama tulnud. Nõukogude Venemaa saatis hiinlastest koosnenud üksusi sõdima ka Vabadussõda pidanud Eesti vastu. Teisalt toetas toonane Hiina valitsus lääneriikide interventsiooni, saates oma sõdureid Siberisse.
Kui bolševikud Vene kodusõja võitsid, hakkasid nad toetama Hiina kommuniste. 1929. aastal puhkes Nõukogude Liidu ja Hiina vahel relvakonflikt Ida-Hiina raudtee pärast.
Venemaa ja Nõukogude Liidu suhted paranesid 1949. aastal, mil Hiina riigijuhiks saanud Mao Zedong alustas kommunistliku riigi rajamist. Ta sõlmis koostööleppe Nõukogude Liiduga, kuid pärast Stalini surma 1953. aastal tekkisid kahe kommunistliku riigi vahel ideoloogilised eriarvamused. Liit purunes 1961. aastal, kui Mao süüdistas Nõukogude Liitu marksistlike ideaalide hülgamises. 1969. aastal puhkes kahe riigi vahel piirikonflikt, mida kardeti arenevat suureks sõjaks. Järgmistel aastakümnetel üritasid nii Hiina kui ka Nõukogude Liit oma mõjuvõimu suurendada. Hiina alustas majandusreforme 1970. aastail, kuid Nõukogude Liit jäi nendega hiljaks ning lagunes 1991. aastal.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud