Kui kaua munk üht raamatut kopeeris?

Enne trükipressi leiutamist kopeeriti ja köideti raamatud käsitsi. Suurtes kloostrites kopeerisid kuni 40 munka ööpäev läbi käsitsi pakse raamatuid.

© FINE ART IMAGES / IMAGESELECT

BUE KINDTLER-NIELSEN

01. JAANUAR 2021

Tohutut tööd tegid harilikult väljaõpetatud kirjutaja-mungad, kes veetsid peaaegu kõik ööpäeva valged tunnid kloostri kirjutustoas raamatute kohale kummardununa.

Munkade töö ei seisnenud aga üksnes kirjutatu kopeerimises. Neil tuli ka pärgament õigesse suurusesse lõigata, tint valmis segada, lõpuks pärgamendiküljed köita ja teha raamatule ka kaaned. See­järel võidi raamat saata ka rubrikaatorile (lad rubrica), kes maalis initsiaalid või pealkirjad värvilisteks, ja kui vaja, siis ka illuminaatorile, kes kaunistas leheküljed joonistustega.

Kui kaua kulus aega ühe raamatu kopeerimisele, olenes mitmest asjaolust, nende seas suuresti raamatu paksusest ja sisust. Kopeerimine käis käsitsi ja oli vaevarikas töö, mis võis kesta mitu kuud. Üldjuhul pidi üks munk kopeerima aastas kaks raamatut. Erilised raamatud, nagu piibel, nõudsid suurt keskendumist ning võisid võtta munga elust 15 kuud.

Mõnikord elas munk frustratsiooni välja teose ääremärkustes.

© Free Library of Philadelphia

Tohutu ajakulu tõttu olid raamatud väga hinnalised ja neid suutsid osta ainult ühiskonna kõrgkihi esindajad. Trükipressi leiutamisega 1440. aastail langesid raamatu­te hinnad märkimisväärselt.

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress