Egiptlased kirjeldasid vähktõbe juba 4600 aastat tagasi, kuid arheoloogide leiud tõendavad, et see kardetud haigus on inimest jälitanud palju kauem.
©WELLCOME IMAGES
ANDREAS ABILDGAARD
19. MAI 2022
Arheoloogiliste leidude põhjal teame, et vähktõbi on niisama vana kui inimene. 2016. aastal leidsid teadlased agressiivset tüüpi vähktõve jälje ühest varbaluust, mis kuulus varasele inimliigile, kes elas Lõuna-Aafrikas umbes 1,6–1,8 miljonit aastat tagasi.
Kirjalikult mainisid vähktõbe esimesena muistsed egiptlased. Ligikaudu 4600 aastat tagasi kirjeldas Egiptuse arst Imhotep vaevust, mis oli ravimatu ja mida iseloomustas „paisunud mass rinnas“.
Umbes 2000 aastat hiljem kirjeldas ja joonistas Kreeka arst Hippokrates nina-, naha- ja rinnakasvajaid. Hippokratese järgi põhjustasid vähktõve kõrvalekalded inimese keha nelja peamise mahla – vere, lima, kollase ja musta sapi – õigest vahekorrast. Hippokrates ravis vähki patsiendil aadrit lastes ja talle kõhulahtisteid manustades.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud