Kui kaua on inimkonda vaevanud vähk?

Egiptlased kirjeldasid vähktõbe juba 4600 aastat tagasi, kuid arheoloogide leiud tõendavad, et see kardetud haigus on inimest jälitanud palju kauem.

©WELLCOME IMAGES

ANDREAS ABILDGAARD

19. MAI 2022

Arheoloogiliste leidude põhjal teame, et vähktõbi on niisama vana kui inimene. 2016. aastal leidsid teadlased agressiivset tüüpi vähktõve jälje ühest varbaluust, mis kuulus varasele inimliigile, kes elas Lõuna-Aafrikas umbes 1,6–1,8 miljonit aastat tagasi.

Kirjalikult mainisid vähktõbe esimesena muistsed egiptlased. Ligikaudu 4600 aastat tagasi kirjeldas Egiptuse arst Imhotep vaevust, mis oli ravimatu ja mida iseloomustas „paisunud mass rinnas“.

Umbes 2000 aastat hiljem kirjeldas ja joonistas Kreeka arst Hippokrates nina-, naha- ja rinnakasvajaid. Hippokratese järgi põhjustasid vähktõve kõrvalekalded inimese keha nelja peamise mahla – vere, lima, kollase ja musta sapi – õigest vahekor­rast. Hippokrates ravis vähki patsiendil aadrit lastes ja talle kõhulahtisteid manustades.

Pärast 16. sajandit oskasid arstid vähktõbe paremini diagnoosida. Kuni selle ajani oli inimkeha lahkamine keelatud. Tänu arstiteaduse järjepidevale arengule hakati surnukehi lähemalt uurima. Lahkamistel nähti, kuidas vähisõlmed kujunevad ja kasvavad.

1839. aastal avaldasid kaks Saksa arsti teadustöö, millest selgus, et nii inimene kui ka taimed koosnevad rakkudest. Teooriat täiendas 1855. aastal doktor Rudolf Virchow, kes järeldas, et uued rakud tekivad, kui vanad rakud jagunevad, ning vähktõbi tekib siis, kui rakkude jagunemine väljub kontrolli alt.

Loe ka neid artikleid

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress