Arheoloogiliste leidude põhjal teame, et vähktõbi on niisama vana kui inimene. 2016. aastal leidsid teadlased agressiivset tüüpi vähktõve jälje ühest varbaluust, mis kuulus varasele inimliigile, kes elas Lõuna-Aafrikas umbes 1,6–1,8 miljonit aastat tagasi.

Kirjalikult mainisid vähktõbe esimesena muistsed egiptlased. Ligikaudu 4600 aastat tagasi kirjeldas Egiptuse arst Imhotep vaevust, mis oli ravimatu ja mida iseloomustas „paisunud mass rinnas“.

Umbes 2000 aastat hiljem kirjeldas ja joonistas Kreeka arst Hippokrates nina-, naha- ja rinnakasvajaid. Hippokratese järgi põhjustasid vähktõve kõrvalekalded inimese keha nelja peamise mahla – vere, lima, kollase ja musta sapi – õigest vahekor­rast. Hippokrates ravis vähki patsiendil aadrit lastes ja talle kõhulahtisteid manustades.