Tule minevikku!

Kui keegi ei julge vaielda diktaatoriga Absoluutse võimuga diktaatoritel on voli ellu viia isegi kõige jaburamaid ideid, sest keegi ei julge tähelepanu juhtida nende ideede potentsiaalselt traagilistele tagajärgedele.

JONAS TERNIEY ARASON

1. MÄRTS 2023

3 min read Ceaușescu: ehitage maailma suurim luksuspalee! 1984

Rumeenia liider Nicolae Ceaușescu oli 1965. aastast alates juhtinud Ida-Euroopa kõige despootlikumat režiimi. Selles kommunistlikus riigis oli puudus peaaegu kõigest, ent hoolimata vaesusest tahtis Ceaușescu maailmale muljet avaldada.

Esialgu ei erinenud Nicolae Ceaușescu kuigivõrd teistest Ida-Euroopa kommunistlikest diktaatoritest, ent 1971. aasta visiit Põhja-Koreasse muutis kõike.

Rumeenia liider sattus vaimustusse isikukultusest, mis ümbritses Põhja-Korea liidrit Kim Il-Sungi, ja ta otsustas seda kopeerida. Mitte üksnes rumeenlased, vaid kogu maailm pidi nüüd nägema, kui suur juht ta on.

Rumeenia kommunistlikku juhti Nicolae Ceaușescut ülistati kui pooljumalat ning ta valitses riiki maailma suurimast paleest.

Intensiivne propaganda hakkas Nicolae Ceaușescut ülistama geeniusena, päästjana ja päikesena taevas. Peale selle hakkas ta 1984. aastal ehitama maailma suurimat valitsushoonet – see majesteetlik rajatis pidi ajama maailma silmad imestusest pärani.

Hoolimata Rumeenia katastroofilisest vaesusest osteti miljon kuupmeetrit marmorit, et kaunistada „vabariigi maja“ (Casa Republicii). 700 000 tonni terast ja pronksi, 3500 tonni kristalli (sh 480 kroonlühtrit) ning 900 000 kuupmeetrit väärispuitu tegid valitsushoonest toonase maailma kalleima. Pealinna Bukaresti keskele planeeritud hiiglaslik hoone kavandati 365 000 ruutmeetri suuruseks ja sellesse tuli kokku 1100 ruumi. Kui hoone 1997. aastal lõpuks valmis, leidis neist kasutust siiski ainult 400, ülejäänud seisavad siiani suures osas tühjana.

Ceaușescu ise ei näinud oma arutu elutöö valmimist. Kui ta 1989. aasta lõpus käskis sõjaväel tulistada inimesi, kes tänavail tema vastu protestisid, sütitas see vihase vastuhaku. Rühm nn jõulurevolutsionääre võtsid Ceaușescu ja tema naise kinni, mõistsid nad kiiresti surma ning lasksid paari seina ääres maha.

Pol Poth: kõik peavad olema talupojad 1975

Punased khmeerid võitsid 1975. aastal Kambodža kodusõja. Oli aeg muuta vaene Kagu-Aasia riik kommunistlikuks paradiisiks, nagu uskus riigi diktaator Pol Poth. Khmeerid olid läbi aegade olnud maaharijad ning just idülliline maaelu inspireeris diktaatori hirmsa visiooni talupoegade riigist.

Diktaator Pol Poth pidas linnaelanikke rikutuks ja moraalituks. Tema silmis oli suurlinnade elanikkond kõige suurem takistus progressi teel ja segas paradiisliku Kambodža loomist. Seetõttu tuli diktaator pentsikule ideele linnaelanikud üldse ära kaotada.

Kambodža pealinna Phnom Penhi 2,5 miljonit elanikku saadeti maale. Seal pidid nad seitse päeva nädalas (kümme tundi päevas) tegelema riisi ja teiste teraviljade kasvatamisega. Pol Pothi agraarutoopia ei toonud maa peale aga mitte paradiisi, vaid pigem põrgu.

Miljonite linlaste sunniviisiline ümberasustamine osutus liiga suureks koormaks maaprovintsidele, mida tabasid näljahäda ja epideemiad. Endised linnaelanikud surid maal malaariasse, nii et riisipõllud olid peagi kaetud laipadega. Uute massihaudade kaevamine sai igapäevaseks tegevuseks.

Pol Pothi ideaaliks oli äärmuslik kollektivism, mis praktikas kujunes orjanduseks. Keegi ei tohtinud reisida ilma punaste khmeeride loata ja inimesed ei tohtinud öelda „mina“, vaid ainult „meie“. Aastail 1975 kuni 1979 võtsid näljahäda, haigused ja hukkamised umbes 1,5 kuni 2 miljoni inimese elu.

Surnukehad maeti sageli riisipõldude äärde, et need maapinda väetaksid.

Pol Poth kaotas võimu, kui naaberriik Vietnam 1978. aastal Kambodžasse tungis. Ta jätkas oma peidupaigast džunglis võitlust kuni 1997. aastani, mil ta vangistati. Endine diktaator suri aasta hiljem 72aastasena südameseiskumise tagajärjel.

Fidel Castro: Kuuba maailmakuulsaks piimatootjaks! 1981

Piimalehmadele ei meeldi elu troopikas. Sellest hoolimata otsustas Kuuba autokraatlik liider Fidel Castro, et saareriik tuleb muuta suureks piimaeksportijaks.

Kodumaal oli Fidel Castro ehk El Presidente kõige paremini tuntud oma suurte sigarite ja rohelise sõdurimundri poolest. Tema kireks olid aga piimatooted. Hea lõunasöök lõppes tavaliselt sellega, et Castro nautis 18 supilusikatäit jäätist.

Ükskord laskis ta Kuuba Kanada saatkonnal osta ühelt Ameerika Ühendriikide tootjalt 28 ämbrit jäätist lihtsalt puhtast uudishimust, et maitsta selle ettevõtte toodangu kõiki variante.

Diktaatorile meeldisid väga ka piimakokteilid – pahe, mida teadis ka CIA. Mitu korda püüdis USA luureteenistus tema piimajooki mürgitada. Edutult.

Fidel Castro käis sageli vaatamas lehma, kellel oli poeetiline nimi Valge Udar ning kellest oli saanud saareriigi rahvuslik uhkus.

Suurest piimaarmastusest otsustas Castro hoolimata piimakarja kasvatuseks sobimatust kliimast teha Kuubast maailma juhtiva piimatootja. Maailma parima tootlikkusega agraarriikidest imporditi lehmad-pullid, et kuubalased saaksid aretada uue, ennekuulmatult suure piimaanniga lehmatõu.

1982. aastal võis Castro tähistada esimest triumfi: lehm Valge Udar (hisp Ubre Blanca) ületas isegi Kuuba ideoloogilise verivaenlase USA parimat lehma, kes andis 80 liitrit piima päevas. Valge Udar püstitas rekordi, andes 113 liitrit piima päevas, ning pääses Guinnessi rekordite raamatusse.

Edu saavutati tänu intensiivsele aretustööle ning sellele, et Valge Udar elas Kuuba süsteemi kriitikute sarkastilise märkuse kohaselt tunduvalt lahedamat elu kui Castro ülejäänud alamad. Näiteks pakuti lehmale mitmekesist toitu ning ta ei söönud kunagi kaks päeva järjest sama sööki. Sarvekandja sai oma nälga vaigistada isegi apelsinidega. Lehm elas jahedas laudas, kus meelelahutust pakkus summutatud raadiomuusika. 16 töötajat lüpsid staarvissit vaheldumisi iga kuue tunni tagant.

Lehma päevasest toodangust edastas regulaarselt teateid Kuuba raadio, justnagu oleks tegemist tähtsa jalgpalliturniiri tulemustega.

Kui Valge Udar 1985. aastal suri, tehti temast topis ja Isla de la Juventudi saarele püstitati rekordlehma kuju. Valge Udar aga ei saanud superjärglasi ning seega hääbus peagi ka Castro unistus muuta Kuuba suureks piimatootjaks.

Vaarao Amenhotep IV: lõpp vanadele jumalatele 1353 eKr

Suurusehullustuses valitsejatel tuleb ohtrasti pööraseid ideid, ja kuna nad ei ümbritse end nõunikega, kes julgeksid ausa arvamuse välja öelda, võib paljugi valesti minna. Õpikunäide pärineb vanast Egiptusest.

Vaarao Amenhotep IV tuli 3300 aastat tagasi ideele loobuda kõikidest senistest Egiptuse jumalatest ning asendada need üheainsaga, päikesejumal Atoniga. Vaarao lasi end kutsuda Ehnatoniks – „see, kes on kasulik Atonile“. Ta käskis „paganlikud“ templid sulgeda või pühendada Atonile, et kõik saaksid kummardada uut jumalat. Otsus tabas vanaaja egiptlasi nagu maavärin ja riik lõi selle all vankuma. Uhiuue pealinna ehitamine tühjendas riigikassa ja peagi polnud enam raha Egiptuse piire kaitsvate sõdurite varustamiseks, mistõttu hakkasid Egiptusest tükke haarama naaberriigid.

12 aastat hiljem vaarao suri ja vihased preestrid sundisid ta alaealist troonipärijat Tutanhamonit vanu jumalaid ennistama.

Jean-Bédel Bokassa: ma tahan olla keiser 1977

Bokassa lugu sarnaneb looga vägevast vähist ja ahnest naisest. Aafrika sõjaväelane tahtis tõusta võimu tippu, kuid õnnetuseks imetles ta üleliia Prantsuse keisrit Napoleoni ja pidi võimuiha eest maksma kõrget hinda.

Bokassa teenis sõjaväes esialgu seersandina ja temast sai Kesk-Aafrika Vabariigis kolonel, enne kui ta 1966. aastal riigipöördega võimule tõusis. Bokassale siiski ei piisanud Saharast lõunas asuva vaese riigi presidendi tiitlist. Tema sügav imetlus Prantsuse väejuhi Napoleon Bonaparte’i vastu tekitas tas vastupandamatu iha oma iidolit kopeerida ning ta lasi ennastki keisriks kroonida.

Bokassa kõrghetk oli 1977. aasta kroonimistseremoonia, kus Napoleoniks rõivastatud ohvitserid ulatasid talle keisrivõimu regaalid.

Kavandati uhke kroonimistseremoonia, kuid ettevalmistused tühjendasid kiiresti riigikassa ja Prantsusmaa pidi 1976. aastal rahaga appi tulema.

Järgmisel aastal oli kõik valmis ja siis võis Bokassa istuda troonil kullatud kotka all ning valida kahe juveelidega inkrusteeritud krooni vahel.

Kroonimisel anti talle ka suurejooneline skepter. 2500 prominentset persooni kogu maailmast said Tema Keiserlikult Kõrguselt kutse, kuid kohale ilmus ainult 600. Ainsa välismaise monarhina võttis pidustustest osa Liechtensteini vürst.

Tseremoonia läks maksma sadu miljoneid dollareid ning põhjustas riigis suurt rahulolematust. Toonases Kesk-Aafrika Vabariigis pidi kaks kolmandikku elanikest läbi ajama vähem kui dollariga päevas. Keisri aplus ajas kodanikud marru. Mõni aasta pärast kroonimist Bokassa I kukutati ja ta otsis varjupaika Prantsusmaalt.

President Nguema: hävitage kõrgharitud! 1968

Mida teeb üks diktaator, kui ta tunneb, et on rumalavõitu? Ekvatoriaal-Guinea esimene liider Francisco Macías Nguema mõtles asja üle põhjalikult järele ning langetas verise otsuse.

Kui Ekvatoriaal-Guinea 1968. aastal Hispaaniast iseseisvus, sai Francisco Macías Nguema riigi esimeseks presidendiks. Peagi selgus, et ta oli märatsev hull. Nguema alustas hirmuvalitsusega, mis nõudis 50 000 kuni 80 000 inimohvrit ehk selle Aafrika riigi ligikaudu 400 000 elanikust iga viienda inimese elu. Presidendi hullunud ja paranoiliste tegude nimekiri on pikk, kuid paljude vägivallaaktide juhtiv jõud oli eriti ta viha läänelike ideede vastu.

Hull diktaator pidas lääne haridust suurimaks ohuks oma võimule ja sestap keelustas ta meditsiinikoolid, teaduse ja palju muud. Kümned tuhanded inimesed hukati lihtsalt selle eest, et nad olid haritud, ent osa haritlasi põgenes riigist.

Isegi poliitikud ja kõrged ametnikud ei saanud end kindlana tunda. Näiteks ei usaldanud Nguema riigipanga direktorit, kelle ta lasi hukata, misjärel viis diktaator kogu raha riigipangast koju, oma eraresidentsi.

Nguema ei olnud rahul ka siis, kui riigi statistikaameti direktor esitas ülevaate kiiresti vähenevast elanikkonnast. Diktaator märkis, et pangadirektor tükeldati karistuseks, et „õpetada teda loendama“.

Kui Nguema 1979. aastal kukutati, jättis ta endast maha riigi, millel puudus nii toimiv juhtkond kui ka riigieelarve. Hariduse-vastase raevu tõttu oli Ekvatoriaal-Guineasse jäänud kõigest kaks arsti ja paarkümmend inseneri.

Arkadag: minu suletud riik peab olema turismi-Meka 2010

Türkmenistan paikneb Iraanist põhjas Kaspia mere ääres. Riigi diktaator Arkadag soovis sinna luua paradiisi turistidele, kuid oli kahe silma vahele jätnud ühe pisiasja.

Gurbangulõ Berdimuhhamedovist sai Türkmenistani juht 2006. aastal ning ta hakkas viivitamatult mõtlema sellele, kust hankida oma vaesele riigile uusi sissetulekuallikaid.

2010. aastal heitis ta pilgu Dubaile. See Araabia emiraat oli just naftatootjast muutumas turismi-Mekaks ning naftašeikide uus ettevõtmine inspireeris diktaatorit, kellele meeldis ennast nimetada Arkadagiks ehk Kaitsjaks.

Awaza pidi diktaatori idee järgi kujunema turkmeenide Las Vegaseks, ent Kaspia mere äärde rajatud kuurorti saavad reisida ainult vähesed turistid.

Õige pea alustaski Arkadag projektiga Awaza – uue linna ehitamisega. Visiooni kohaselt pidi linn kujunema Kesk-Aasia veepargiks ja kohalikuks Las Vegaseks. Kaspia mere äärde rajati saja ruutkilomeetri suurune turismitsoon, et meelitada ligi 17 miljonit turisti aastas. Piki rannikut ehitati hulganisti luksushotelle, kuid innukas diktaator oli jätnud kahe silma vahele ühe üliolulise pisiasja.

Nimelt on Türkmenistani viisareeglid niivõrd ranged, et riiki saavad siseneda üksnes vähesed turistid. Ühtlasi puudub Türkmenistanil turismisihtkoha maine. Hoolimata pilkupüüdvast rannast on Awaza praegu kummituslinn. Isegi kõrghooajal on täidetud ainult 30 protsenti majutuskohtadest.

Caligula: ma soovin sõita kuiva jalaga üle Baiae lahe 39 pKr

Kõik antiikajaloolased viitasid Rooma impeeriumi keisrile Caligulale kui hullumeelsele. Üks tema hullumeelne tegu põhjustas Rooma linnas näljahäda.

Noor Caligula nagu kõik roomlased oli väga ebausklik. Seetõttu läks talle südamesse, kui üks ennustaja kuulutas, et tal on sama väike võimalus keisriks saada kui ületada hobuse seljas Napoli-lähedane Baiae laht.

37. aastal pKr õnnestus Caligulal siiski Rooma riigi keisriks saada ning seda võitu soovis ta tähistada ettekuulutust häbistades.

Keiser käskis lahte koguda arvutult pargaseid, mis seoti omavahel kokku ning täideti liivaga, nii et need moodustasid ujuva tee, mis kulges 5 kilomeetri pikkuselt Baiae ja Porto di Pozzuoli vahel.

Kaks päeva sõitis keiser oma kaarikus sellel sillal võidukalt edasi-tagasi. Kahjuks oli Caligula konfiskeerinud pargased, mis iga päev vedasid üle Tiberi jõe Rooma vilja. Kui viljavedu ootamatult lakkas, saabus Rooma elanikele nälg.

Mao: Hiina peab tootma terast kogu maailmale 1958

Kommunistilik liider Mao Zedong soovis muuta hiinlased vaestest talunikest efektiivseteks tööstustöölisteks. Diktaatori suur plaan läks maksma miljoneid elusid.

Mao oli hiinlastele tõotanud, et kommunism tagab neile küllusliku toidulaua. Diktaator arvas, et selle lubaduse täitmiseks peab Hiina lakkama olemast isemajandavate talupoegade riik. Selle asemel pidid miljonid maaelanikud hakkama tööle tööstussektoris.

1958. aastal käskis ta riigi provintsidel võistelda, et välja selgitada, kes neist toodab kõige rohkem terast, tsementi ja teisi rasketööstustooteid. Samal ajal kukkus põllumajandus kokku, kuna talupojad olid hõivatud kvoodi täitmisega, mida nende provints oli Maole lubanud.

Selleks, et kvooti täita, sulatasid talupojad muu hulgas potte, panne ja atrasid isetehtud ahjudes teraseks. Tagajärjeks oli ajaloo kõige hullem näljahäda, mille tõttu suri vähemalt 30 miljonit hiinlast. Terase kvaliteet osutus nii halvaks, et seda ei saanud eksportida.

Related Posts edit post <img width="350" height="250" src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" alt="Teadlane paljastas van Goghi saladuse" decoding="async" loading="lazy" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/3PRE-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/3PRE-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/3PRE-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Kultuur Teadlane paljastas van Goghi saladuse Teadlane paljastas van Goghi saladuse Van Goghi muuseum Amsterdamis digitaliseeris vana postkaardi, millel on hästi näha ka maalil kujutatud iseloomulik...

by Jannik Petersen 1. nov. 2024 edit post <img width="350" height="250" src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" alt="Viikingikiiver tuvastatud 65 aastat hiljem" decoding="async" loading="lazy" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/2pre-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/2pre-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/2pre-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Arheoloogia Viikingikiiver tuvastatud 65 aastat hiljem Viikingikiiver tuvastatud 65 aastat hiljem Geiša on professionaalne võõrustaja, kes on ühtlasi tantsijatar, lauljatar ning vestluskaaslane Jaapani teemajades ja pidustustel. ©...

by Jannik Petersen 1. nov. 2024 edit post <img width="350" height="250" src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" alt="Britid prantslaste vastu ehk Mers el-Kébiri merelahing" decoding="async" loading="lazy" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/Britid-Revengeil-tood-tegemas-600-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/Britid-Revengeil-tood-tegemas-600-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/Britid-Revengeil-tood-tegemas-600-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Aafrika Britid prantslaste vastu ehk Mers el-Kébiri merelahing Britid prantslaste vastu ehk Mers el-Kébiri merelahing © Lt H.W. Tomlin / Royal Navy via Wikimedia Commons MATI ÕUN 1....

by Mati Õun 2. apr. 2023 edit post <img width="350" height="250" src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" alt="Suur merelööming Norra vetes" decoding="async" loading="lazy" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/Norra-dessant-avafoto-600x400-1-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/Norra-dessant-avafoto-600x400-1-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/Norra-dessant-avafoto-600x400-1-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Relvad Suur merelööming Norra vetes Suur merelööming Norra vetes Teise maailmasõja esimene suurem ja ohvriterikkam meresõjakampaania sai alguse 9. aprillil 1940, kui Wehrmacht tungis Norrasse....

by Mati Õun 1. apr. 2023 edit post <img width="350" height="250" src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" alt="Kunstnik prokuratuuri uurimise all" decoding="async" loading="lazy" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/MEEL_Scan_Marko-Mumm600x400-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/MEEL_Scan_Marko-Mumm600x400-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/MEEL_Scan_Marko-Mumm600x400-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Eesti Kunstnik prokuratuuri uurimise all Kunstnik prokuratuuri uurimise all Riigiprokuratuur asus 1998. aasta kevadel kaaluma kriminaalasja algatamist kunstnik Raul Meele vastu, sest tõlgendas tema teost...

by Imeline Ajalugu 31. märts 2023 edit post <img width="350" height="250" src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" alt="Tartus lõhkes 1998. aasta kevadel püramiidskeem" decoding="async" loading="lazy" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/EAG_SCAN_Meelis-Lokk600x400-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/EAG_SCAN_Meelis-Lokk600x400-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/EAG_SCAN_Meelis-Lokk600x400-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Eesti Tartus lõhkes 1998. aasta kevadel püramiidskeem Tartus lõhkes 1998. aasta kevadel püramiidskeem Üks Tartu autofirma korjas 1998. aastal inimestelt raha, lubades neile soodsat protsenti maksta. Kui...

by Imeline Ajalugu 30. märts 2023 Tags: First Second Third Forth Fifth Sixth

Kui keegi ei julge vaielda diktaatoriga

Ceaușescu: ehitage maailma suurim luksuspalee!

Tule minevikku!

Kingitus väärtusega 53€!

Toimetus

Tellimine

Reklaam ajakirjas

Imelise Ajaloo raamatud

Privaatsustingimused

Üldtingimused

Kirjuta meile

© 2023 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud

Tere Tulemast tagasi!

Loo uus kasutaja!

Taasta enda parool