Karmid mehed talutasid Montailloust pärit talunaist läbi Carcassonne’i kindluse pimedate koridoride. 21aastane Grazide Rives oli hirmust tardunud. Mõne hetke pärast pidi ta silmitsi seisma Lõuna-Prantsusmaa hirmuvalitsuse, inkvisitsiooniga. Üks vale vastus võis saata ta vanglasse või tuleriidale.

Vangivalvurid avasid ukse, mis viis kindluse suurde saali. Seal istus poodiumil inkvisitsiooni juht piiskop Fournier, ümbritsetuna dominikaani munkadest. Kirjutajad ja juristid olid valmis viimast kui üht sõna kirja panema.

Järgmistel tundidel maadles Grazide Rives katkematu küsimuste laviiniga, mis pidi paljastama, kas ta on katar ehk kiriku­vaenuliku usulahu liige – ja seega kristlusele ohtlik lahkusuline. Piiskopi hämmastuseks ei kõnelnud Grazide Rives aga mitte niivõrd religioonist, kuivõrd külapreester Pierre Clerque’ist ja tema läbikäimisest selle naisega. Lõpuks küsis piiskop noorelt talunaiselt otse, kas tal oli armusuhe katoliku preestriga.