1933. aasta kevadel kubises Ukraina kondikubudest. Mõni püüdis endale toiduks putukaid või kaevas maa seest juurikaid. Teised tuigerdasid palukestki leidmata ringi, kuni kukkusid viimaks maha ning surid.

Need ekslevad poolsurnud olid holodomori ehk katastroofilise näljahäda ohvrid. Aastail 1932–1933 möllanud suur näljahäda saatis hauda miljoneid ukrainlasi. Täpne hukkunute arv on teadmata, ent ajaloolased on hinnanud selleks 3,5 kuni 7 miljonit.

Holodomori tegi eriti traagiliseks asjaolu, et nälg polnud põhjustatud looduslikest tingimustest, vaid see oli puhtalt tahtliku riikliku poliitika tagajärg. Nõukogude Liidu diktaator Jossif Stalin soovis kollektiviseerida põllumajanduse, et kaotada iseseisev ja -teadlik talupoegkond. Ukrainas lisandus sellele soov kärpida ukraina keele ja üheskoos sellega ka rahvustunde elujõudu.