Kui Christoph Kolumbus 1492. aastal Ameerikasse jõudis, siis polnud see asustamata. Enamik ajaloolasi on seisukohal, et Ameerika mandril elas tol ajal umbes 75 miljonit indiaanlast. See arv ei ole küll päris kindel, sest teadlaste vaidlustes esinenud vahemikuks on 55 kuni 110 miljonit põliselanikku.

Põlisrahvad elasid kogukondadena ja igaühel oli oma eripalgeline kultuur: Põhja-Ameerika nomaadid, maaharijad ja kütid-korilased ning neile lisaks Kesk- ja Lõuna-Ameerika kõrgelt arenenud asteegid ja inkad. Euroopa asunike Ameerikasse saabumisel oli põlis­rahvastele suisa katastroofiline mõju. Esmalt tapsid indiaanlasi hispaanlased ning seejärel Inglise ja Prantsuse uus­asunikud.

Suurimad tapjad olid eurooplaste kaasa toodud haigused. Indiaanlaste immuunsüsteem ei suutnud vastu panna Euroopast toodud rõugetele ja leetritele.

Lühikese aja jooksul hukkusid terved kultuurrahvad. Näiteks tänapäeva Nicaragua aladel elas kuni miljon indiaanlast. 1574. aastal – 82 aastat pärast Kolumbust – oli neid järel ainult ligi kaheksa tuhat.