24. juunil 1812 ületas Napoleoni sõjavägi Preisi piirijõe Nemani (nüüd Nemunas) ja alustas saatuslikuks saanud sõjaretke. Napoleoni sõjaväes oli üle 400 000 Prantsuse sõduri, kes võtsid kursi Moskvale, et sundida Venemaa tsaari liituma kaubandusblokaadiga Prantsusmaa põlisvaenlase Inglismaa vastu.

Moskva all sama aasta septembris peetud Borodino lahingu järel tungis Napoleon Venemaa pealinna. Selleks ajaks oli üle 1000kilomeetrine rännak ja teel peetud lahingud kahandanud Napoleoni armee suurust umbkaudu 100 000 mehele, kes asusid mahajäetud ja põlenud linna korterisse. Napoleon ootas Moskvas asjatult viis nädalat, et tsaari esindajad läbi­rääkimisele tuleksid. Alles siis andis ta taganemiskäsu.

Mudased teed raskendasid sõjaväe varustamist ja seejärel saabus talv, mis taganevaid Napoleoni sõdureid tõsiselt üllatas. Nälja, külma, haiguste ja varitsusrünnakute tõttu hukkusid peaaegu kõik Napoleoni sõdurid. Sõjakäiku poole aasta eest alustanud umbes 400 000 soldatist pääses Venemaa pinnalt eluga koju kõigest 10 000 mehe kanti.