Ametlikult Stasi palgal olnud isikute arv kasvas iga aastaga – alates selle loomisest 1950. aastal kuni Berliini müüri langemiseni 1989. aastal.

1989. aastal oli Saksa DV riikliku julge­olekuministeeriumi (Ministerium für Staatssicherheit, Stasi) koosseisus täiskohaga tööl 80 000 inimest. Stasi ülesanne oli välja selgitada, jälgi­da, leida, kinni pidada ja üle kuulata neid, kes tegutsesid SDV sotsialistliku ühiskonna vastu. Stasi olulisimaks töövahendiks olid need 175 000 mitte­ametlikku tsiviilagenti, kes olid värvatud silmi lahti hoidma ja teada andma igaühest, kes vähegi võinuks riigi vaenlaseks osutuda. 1989. aastal leidus Saksa DVs iga 1000 elaniku kohta viis koputajat. Võrdluseks,
et Nõukogude Liidus oli see näitaja ainult üks 1000 kohta.

Elanike lojaalsuse kontrollimisega tegelnud Stasit peeti efektiivseimaks idabloki luureteenistuseks. Pea kogu rahvast jälgiti nuhkide võrgustiku ja pealtkuulamisseadmete abil. Stasi kogus isegi inimeste kehalõhnasid juhuks, kui seda peaks vaja minema koertega jälitamisel.

Pärast revolutsiooni Ida-Saksamaal lõpetas Stasi 13. jaanuaril 1990 oma tegevuse. Stasi töötajad hakkasid paaniliselt hävitama dokumente ja toimikuid, mis neil olid idasakslaste kohta. 15. jaanuaril tungis rahvas Stasi peakorterisse. Selleks hetkeks oli umbes 5 protsenti luureteenistuse arhiivist hävitatud.