1918. aasta gripipandeemia, mida tuntakse Hispaania gripina, levis peaaegu üle kogu maakera. Ajaloolaste hinnangu kohaselt nakatus sellesse kuni 500 miljonit inimest, kellest 50–100 miljonit surid selle haiguse tagajärjel. Kui tavalised gripiohvrid olid üldjuhul lapsed ja eakad, siis vastupidi varasematele viiruspuhangutele suri selle gripi tagajärjel palju noori tugevaid mehi ja naisi.

1918. aastast säilinud kopsukoeproovi uurimine ja analüüs tõi välja, et Hispaania gripi põhjustas A-gripiviiruse tüüp H1N1, mis pani haigestunu keha immuunsüsteemi niivõrd võimsalt tööle, et immuunsüsteem hakkas ründama keha enda kudesid, eriti kopsude kude. Mõnel patsiendil tekkis ninaverejooks või hakkasid kõrvad verd välja ajama või tuli suust verd välja. Mõni köhis verd kramplike köhahoogudena, nii et roided murdusid.

Haigust hakati nimetama Hispaania gripiks või Hispaania haiguseks seetõttu, et tõvest ja paljudest surnutest andsid esimesena teada just Hispaania ajalehed. Hispaania ei osalenud Esimeses maailmasõjas ja seetõttu polnud sealne ajakirjandus range tsensuuri all nagu sõjas osalenud riikides.