Kuidas lükati lund Eesti ajal
Eesti iseseisvuse algaegadel aeti teid lahti kolmnurksete järelveetavate puitsahkadega. Neid võisid hobuste asemel vedada ka ükskõik millised mootorsõidukid.
JANNIK PETERSEN
02. JAANUAR 2021
Eesti Maanteemuuseumi teadur Andres Seene kirjutab raamatus „Eesti teerajajad“, et esimese tänapäevase lükatava lumesaha Eestis sai 1927. aasta lõpul enda valdusse Harju maavalitsus. Sahk mudelinimega Ambra oli valmistatud Rootsis ASi Vägmaskiner tehases ning oli mõeldud veoauto külge kinnitamiseks. Harju maavalitsus hakkas sahka katsetama Tallinna–Nõmme ja Tallinna–Loksa teede lahtihoidmisel.
Veoautole Scania-Vabis monteeritud lumesahk Ambra, pildistatuna 1927. aastal Rootsis.
© Rahvusarhiiv
Sahk õigustas ootusi, mis oli hea uudis toona kiirelt arenenud liinibusside reisijatele, kelle talvised sõiduvõimalused olenesid lahti aetud teedest. 1940. aasta alguses oli maavalitsuste käsutuses 41 lumesahka. Need jagunesid teehöövlile, traktorile ja veoautole kinnitatavaiks.
Tule minevikku!
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
