Kuidas lükati lund Eesti ajal

Eesti iseseisvuse algaegadel aeti teid lahti kolmnurksete järelveetavate puitsahkadega. Neid võisid hobuste asemel vedada ka ükskõik millised mootorsõidukid.

JANNIK PETERSEN

02. JAANUAR 2021

Eesti Maanteemuuseumi teadur Andres Seene kirjutab raamatus „Eesti teerajajad“, et esimese tänapäevase lükatava lumesaha Eestis sai 1927. aasta lõpul enda valdusse Harju maavalitsus. Sahk mudeli­nimega Ambra oli valmistatud Rootsis ASi Vägmaskiner tehases ning oli mõeldud veoauto külge kinnitamiseks. Harju maavalitsus hakkas sahka katsetama Tallinna–Nõmme ja Tallinna–Loksa teede lahtihoidmisel.

Veoautole Scania-Vabis monteeritud lumesahk Ambra, pildistatuna 1927. aastal Rootsis.

© Rahvusarhiiv

Sahk õigustas ootusi, mis oli hea uudis toona kiirelt arenenud liinibusside reisijatele, kelle talvised sõiduvõimalused olenesid lahti aetud teedest. 1940. aasta alguses oli maavalitsuste käsutuses 41 lumesahka. Need jagunesid teehöövlile, traktorile ja veoautole kinnitatavaiks.

Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Kingitus väärtusega 53€!

Telli Imeline Ajalugu püsimaksega 10,95 € ja saad 53 eurot väärt kingituse!

  • Uudised sinu telefonis/arvutis iga päev
  • Paberajakiri iga kuu
  • Digitaalne arhiiv teemade sügavuti uurimiseks
  • Hariv lugemine kogu perele, koolilapsest vanaema-vanaisani
  • Püsimaksega tasud ühe kuu kaupa
Telli

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress