Kuidas lükati lund Eesti ajal

Eesti iseseisvuse algaegadel aeti teid lahti kolmnurksete järelveetavate puitsahkadega. Neid võisid hobuste asemel vedada ka ükskõik millised mootorsõidukid.

JANNIK PETERSEN

02. JAANUAR 2021

Eesti Maanteemuuseumi teadur Andres Seene kirjutab raamatus „Eesti teerajajad“, et esimese tänapäevase lükatava lumesaha Eestis sai 1927. aasta lõpul enda valdusse Harju maavalitsus. Sahk mudeli­nimega Ambra oli valmistatud Rootsis ASi Vägmaskiner tehases ning oli mõeldud veoauto külge kinnitamiseks. Harju maavalitsus hakkas sahka katsetama Tallinna–Nõmme ja Tallinna–Loksa teede lahtihoidmisel.

Veoautole Scania-Vabis monteeritud lumesahk Ambra, pildistatuna 1927. aastal Rootsis.

© Rahvusarhiiv

Sahk õigustas ootusi, mis oli hea uudis toona kiirelt arenenud liinibusside reisijatele, kelle talvised sõiduvõimalused olenesid lahti aetud teedest. 1940. aasta alguses oli maavalitsuste käsutuses 41 lumesahka. Need jagunesid teehöövlile, traktorile ja veoautole kinnitatavaiks.

Loe ka neid artikleid

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress