1940. aasta juunis okupeeris Nõukogude Liit Eesti ja teised Balti riigid. Punaarmee oli valmistunud suuremahuliseks sõjaliseks operatsiooniks Eesti vastu ning alustanud riigi mere- ja õhublokaadi. Sellega oli Eesti saatus otsustatud.
© Oskar Viikholm / Rahvusarhiivi filmiarhiiv
URMAS SALO
1. JUUNI 2020
Millal langetas Nõukogude Liidu juhtkond otsuse Baltimaade sõjaliseks okupeerimiseks, pole täpselt teada. See võis juhtuda 1940. aasta 10. mail, kui Saksamaa alustas sõjategevust läänerindel. Mais kutsuti Moskvasse Nõukogude poliitilise luure Tallinna ja Riia resident, kes tegid ettekande Stalinile, Molotovile, Beriale ja Ždanovile.
Ettevalmistusi Baltimaade okupeerimiseks hakati tegema siiski varem. Juba 5. märtsil hakkas NKVD tühjendama Poola-vastase sõjakäigu järel loodud vangilaagreid. See tõi kaasa kurikuulsa Katõni veretöö ehk Poola ohvitseride ja ametnike rohkearvulise mõrvamise. Vaja oli ette valmistada koht Balti riikidest pärit sõjavangide paigutamiseks. Sõjavangide arvuks arvestati esialgu
50 000, hiljem kuni 70 000.
Veebruaris hakati ette valmistama Balti riikides Nõukogude baasides asunud sõjaväeosade isikkoosseisu välja vahetamist. See pidi haarama põhiliselt maavägede korpuste üksusi. Vahetust planeeriti juuni alguseks, kuid mais lükati see edasi juuli esimesse poolde.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud