Kuidas said dinosauruste liigid endile erilised nimetused, nagu tritseeratops ja diplodookus?
© Shutterstock
ANDREAS ABILDGAARD
5. SEPTEMBER 2022
Dinosauruste nimetused koosnevad ladina- või kreekakeelsetest sõnadest, mis kirjeldavad looma välimust, toitumist, eluviisi, leiukohta või muid iseloomulikke jooni. Traditsioonile pani aluse Briti teadlane Richard Owen, kes nimetas 1842. aastal hiidsisalikud kui loomariigi seltsi Dinosauria’ks. Ta moodustas selle nimetuse kahest kreekakeelsest sõnast: deinos ja sauros (kr „hirmuäratav“ ja „sisalik“). Hirmuäratav oli uue seltsi puhul nende suurus.
Sestpeale hakati dinosauruste luid otsima. Paleontoloogid nimetasid uusi leitud kivistisi kreeka- või ladinakeelsete sõnade kombinatsioonidega. Kiireimad olid ameeriklased Othniel Marsh ja Edward Cope, kes 1900. aastaks ristisid 40 protsenti neist 359 dinosaurusest, kes tolleks ajaks olid leitud. Tänapäeval on neist kasutusel ainult 32 nimetust, sest Marshi ja Cope’i luuleiud kuulusid tegelikult palju väiksemale hulgale dinosaurustele, kui nad ise arvasid.
Ka paleontoloog H. P. Osborn nimetas ühesama hiidsisaliku kogemata kaheks liigiks. 1905. aastal arvas ta esimesed luud kuuluvat liigile Dynamosaurus imperiosus ehk „keiserlik jõusisalik“). Aasta hiljem nimetas ta järgmised luud Tyrannosaurus rex’i ehk „kuningliku türannsisaliku“ omadeks.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud