1924. aastal kohtusid Philips, Osram, General Electric ja teised maailma suurimad elektripirnide tootjad, et viia ellu õel plaan. See pidi vähendama hõõgpirnide tööiga ning tagama tootjatele astronoomilise tulu.
© SHUTTERSTOCK
TROELS USSING
2. AUGUST 2022
Genfi tänavail särasid jõuluehted. Oli 24. detsember 1924. Väikesed lapsed heitsid ootusrikkaid pilke kaupluseakendele, kus elektrilambid valgustasid päkapikumaastikke ja jõulupuid. Kõik näis muinasjutuline. Ükski inimene ei paistnud mõtlevat selelle, et lambipirnid on tegelikult karm äri. Tolsamal jõuluõhtul kohtusid Genfis kaheksa suurimat elektripirnide tootjat. Anton Philips maailmakuulsast Philipsi kontsernist oli kohale sõitnud Hollandist; Osrami direktor William Meinhardt oli saabunud Saksamaalt ning General Electricu esindajad olid kohale reisinud USAst. Osalesid isegi Mehhiko ja Jaapani tootjad.
Firmad ei kohtunud esimest korda. Nad olid juba kuude kaupa arutlenud selle üle, kuidas nende tehased saaksid endale kindlustada võimalikult suure sissetuleku. Tol jõuluõhtul jõudsid nad lõpuks kokkuleppele. Kaheksa kompaniid, kus toodeti elektripirne kogu maailma jaoks, asutasid kartelli, et selle abil turgu täielikult kontrollida.
Mehed surusid üksteisel kätt, olles otsustanud rajada organisatsiooni, mis nende kinnitust mööda pidi tagama ja säilitama ühtlaselt hea kvaliteedi, suurendama elektrivalguse tõhusust ning propageerima valguse kasutamist tarbijate hüvanguks. Tegelikult tegid nad täpselt vastupidist.
Paberil kõlas kõik oivaliselt. Kaheksa tootjat panid kartelli nimeks Phoebus – kreeka mütoloogia valgusjumala Apollo hüüdnime. Nimi vihjab, et mõjuvõimsad kartelliliikmed nägid end jumalatena, kes võisid endile kasumi nimel lubada kõike.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud