Tööstusmaffia rikkus elektripirni

1924. aastal kohtusid Philips, Osram, General Electric ja teised maailma suurimad elektripirnide tootjad, et viia ellu õel plaan. See pidi vähendama hõõgpirnide tööiga ning tagama tootjatele astronoomilise tulu.

© SHUTTERSTOCK

TROELS USSING

2. AUGUST 2022

Genfi tänavail särasid jõuluehted. Oli 24. detsember 1924. Väike­sed lapsed heitsid ootusrikkaid pilke kaupluse­akendele, kus elektrilambid valgustasid päkapiku­maastikke ja jõulupuid. Kõik näis muinas­jutuline. Ükski inimene ei paistnud mõtlevat selelle, et lambipirnid on tegelikult karm äri. Tolsamal jõuluõhtul kohtusid Genfis kaheksa suurimat elektri­pirnide tootjat. Anton Philips maailmakuulsast Philipsi kontsernist oli kohale sõitnud Hollandist; Osrami direktor William Mein­hardt oli saabunud Saksamaalt ning General Electricu esindajad olid kohale reisinud USAst. Osalesid isegi Mehhiko ja Jaapani tootjad.

Firmad ei kohtunud esimest korda. Nad olid juba kuude kaupa arutlenud selle üle, kuidas nende tehased saaksid endale kindlustada võimalikult suure sisse­tuleku. Tol jõuluõhtul jõudsid nad lõpuks kokkuleppele. Kaheksa kompaniid, kus toodeti elektripirne kogu maailma jaoks, asutasid kartelli, et selle abil turgu täielikult kontrollida.
Mehed surusid üksteisel kätt, olles otsustanud rajada organisatsiooni, mis nende kinnitust mööda pidi tagama ja säilitama ühtlaselt hea kvaliteedi, suurendama elektrivalguse tõhusust ning propageerima valguse kasutamist tarbijate hüvanguks. Tegelikult tegid nad täpselt vastupidist.

Paberil kõlas kõik oivaliselt. Kaheksa tootjat panid kartelli nimeks Phoebus – kreeka mütoloogia valgusjumala Apollo hüüdnime. Nimi vihjab, et mõjuvõimsad kartelliliikmed nägid end jumalatena, kes võisid endile kasumi nimel lubada kõike.

Ajaloo esimese rahvusvahelise kartelli rajamine ja sellesse ühinenud pirni­tootjate plaan halvendada kasumi nimel elektripirnide kvaliteeti muutsid kapitalistlikku maailma igaveseks.

Turg kaotas sära

Hõõglambipirn oli särama löönud mitu aastakümmet enne Phoebuse kartelli asutamist. Juba 1850. aastail tegi Saksa kellassepp Heinrich Goebel New Yorgis oma töökojas edukaid katseid õhutühja hõõglambiga, milles valgust andis söestatud bambuskiud.

Elektrivalguse isa au sai aga endale ameeriklane Thomas Edison, kes patentis 1879. aastal pirni oma leiutisena. Alates 1910. aastaist hakkas elektrivõrk kiiresti laienema ja turule jõudsid elektri­pirnid. Esimestena ostsid neid jõukad majapidamised, mis loobusid küünaldest ja gaasi­lampidest ilma suurema kahetsustundeta, et oma uhkeid ruume eredamalt valgustada. 1920ndate alguseks oli elektri­pirnide tootmisest saanud ülimalt tulus ettevõtmine. Kompaniid, nagu General Electric, Osram ja Philips, kühveldasid raha kokku, müües elektripirne nii valgustu­seks, soojendamiseks kui ka meditsiiniliseks otstarbeks.

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress