„Kolhooside asutamisel ei tohi lubada mingit tõttamist. Selles töös ei tule mingeid laialdasi plaane üles seada. Kolhoosid tuleb asutada täieliku vabatahtlikkuse põhimõtte alusel. Kedagi ei saa sundida kolhoosi astuma,“ ütles Karotamm, kinnitades, et see on kogu kommunistliku partei ja Nõukogude valitsuse seisukoht.

Talud olid valdavas osas toona alles ning Karotamm tsiteeris taluinimestele Stalini sõnu, mis arvatavasti pidid tema meelest rahvast rahustama: „On inimesi, kes arvavad, et üksiktalupidamine on juba kõik andnud, mis anda suudab, et teda ei maksa toetada. Seltsimehed, see pole õige. Neil inimestel pole mitte midagi ühist meie partei poliitikaga. Teiselt poolt, on inimesi, kes arvavad, et üksiktalu­pidamine on üldse põllu­majanduse algus ja ots. See pole samuti õige. Veel enam, neil inimestel pole mitte midagi ühist leninis­miga. Meie ei vaja ei üksiktalu­pidamise halvustajaid ega ta ülistajaid. Meie vajame kaineid poliitikuid, kes oskavad üksiktalu­pidamiselt võtta maksimumi sellest,
mis sealt võtta on, ja kes ühtlasi oskavad üksikmajapidamist järk-järgult kollektivismi roobastele viia.“

See „kollektivismi roobastele viimine“ pidi Karotamme sõnul sündima talu­poegade veenmise ja ühismajandite eeliste faktide najal demonstreerimise teel ehk tänapäeva mõistes parema kommuni­katsiooni abil.