Lõuna-Poolas asuvas Wieliczka linnas ilmus täiesti ootamatult välja tõeline müsteerium. Arheoloogid kaevasid mahajäetud sünagoogi vundamendi juures proovi­auku ja sattusid puidust kirstule, milles oli 350 juudi usundiga seotud hõbedast ja muust metallist eset. Krakówi Jagiellonski ülikooli arheoloogi Michał Wojenka sõnul oli kirstust leitud esemete seas näiteks hõbepeeker, heebrea kirjas graveeringuga pronksvaasid ja hõbetatud küünlajalad.

Puidust kirstust leidsid arheoloogid ka Austria-Ungari armee ohvitseri 18 mütsi­märki, mis on oluline viide kirstu matmisaja kohta. Wojenka sõnul olid need märgid omal ajal kinnitatud armeesõdurite pea­katetele. Kirst oli mütsidega vooderdatud ning need olid kõdunenud. Sellist tüüpi sõjaväelase mütsi kasutati veel Esimese maailmasõja ajal, mil Wieliczka linn kuulus Austria-­Ungari alla. Sõja puhkedes tungisid piirkonda Vene sõdurid, kes röövisid palju­sid juudi kogukondi. „Kui venelased 1914. aastal Wieliczkale lähenesid, üritasid kõik elanikud enda väärtesemeid peita. 

Ei saa välistada, et ka sünagoogi juhid sellise otsuse vastu võtsid ja need esemed matsid,“ rääkis Wojenka. See ei selgita küll seda, miks koguduse liikmed aaret sõja järel üles ei kaevanud. 1920. aastail tehtud rahvaloenduse andmeil elas linnas umbes 1135 juudi soost inimest.