Kastiilia kuninganna Isabel ja tema abikaasa Aragóni kuningas Fernando sisenesid Granadasse 1492. aasta kolmekuningapäeval. Kuninglikku paari eskortisid uhketes turvistes rüütlid, kiivritippude suled lehvimas, ning oma parimaid talaare kandvad preestrid.

Linna suurimas mošees peetud kristlikul jumalateenistusel tänas kuninganna Isabel jumalat talle antud võidu eest, kuid ei jätnud ka väljendamata rahulolu enda tehtud töö üle. Kümme aastat oli kuninganna pingutanud moslemitest jagu saamise nimel. Isegi rasedana ei saanud ta puhata, vaid sõitis ühelt võitlus­tandrilt teisele, et innustada oma sõdureid. Nüüd oli ta lõpuks eesmärgi saavutanud: moslemid olid võidetud. Koos abikaasa Fernando ja õukonnaga seadis kuninganna Isabel end sisse araabia­pärasesse Alhambra paleesse, mille õhku täitis purskkaevude vulin.

Võitu viimase Hispaania mauride kindlustuse üle peeti tähtsaks sündmuseks kogu Euroopas. Ligi 800 aastat olid Pürenee poolsaarel elanud rahumeeli koos kolme religiooni kummardanud inimesed. Siis aga otsustasid Isabel ja Fernando, kes olid paavstilt saanud austava tiitli „katoliiklikud monarhid“, luua poolsaarele läbi ja lõhki kristliku kuningriigi.