„Astu mu päikese eest ära,“ lausus räbalais vana mees, kui Aleksander Suur teda külastas. Filosoof Diogenes pilkas rikkaid tahumatute sõnadega. Niisugusel moel levitas ta oma erilist maailmavaadet.
© Art Gallery of New South Wales
THERESE BOISEN HAAS
17. JUULI 2022
Päike kõrvetas Kreeka linna Korintost. Oli aasta 336 eKr. Üks räpane vana mees suigatas suurele amforale nõjatudes, kui üks teine mees äkki tema juurde astus, varjates vanamehele langevad päikesekiired. Vana mees kissitas silmi ja silmitses võõrast, kes kandis uhkeid rõivaid ning oli igapidi üliku ilmega. Tegemist oligi Aleksandriga, Makedoonia äsja kroonitud kuningaga, kellele oli järgmise kümne aasta jooksul määratud vallutada pool maailma.
„Diogenes,“ kõmistas võimas väejuht, „ütle mulle, mida sa soovid, ja ma annan sulle selle.“
Põnevil Aleksander jäi ootama, mida see kasimata filosoof, keda ta imetles, vastab.
Diogenes ühmas lihtsalt: „Astu mu päikesevalguse eest ära!“
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud