Kolju lõualuud on pärani lahti, otsekui kaikuks sõduri surma­karje praegugi üle Lätimaa metsade. See pilt ei paista sugugi häirivat taanlasest väljakaevajat Anders S. Nikkelseni. Hoolikalt pühib ta luudelt mulda maha, ise samal ajal jälgides, et ükski nööp, münt või muu sõdurile kunagi kuulunud ese mullaga koos kaotsi ei läheks. Langenud sõduri nime kindlaks tegemiseks võib olla kasu igast pisiasjast.

Kõige parem oleks, kui skeleti juurest ilmuks välja sõduri kaelaskantav ovaalne plekist märk – siis oleks hukkunu isikut Saksa arhiividest kerge välja selgitada.
Paistab, et sõdur sai surma mürsu­tabamusest – plahvatusest tingitud lööklaine on mehel pea otsast rebinud. Luustikult on näha, et tema selgroog on kaela kohalt murdunud. 

„Seda kinnitab ka kiivri lõuarihm, mis on plahvatuse käigus keeleluu purustanud nii, et see paiskus kurku,“ ütleb Anders S. Nikkelsen.