Kus asus Rooma riigi pikim akvedukt?

© Shutterstock

EMRAH SÜTCÜ JA BUE KINDTLER-NIELSEN

1. SEPTEMBER 2021

Rooma riigi pikim akvedukt oli 132 km pikkune ning varustas rannikulinna Kartaagot veega, mis tuli Tuneesias lõunaosas asuvatest mägedest. Pole täpselt teada, millal pikk veevarustusrajatis ehitati, kuid tõendid viitavad, et akvedukt pärineb 2. sajandist. 

Võima­lik, et see ehitati keiser Hadrianuse valitsemise ajal aastail 76–138 pKr. Allikais mainitakse, et keiser lõpetas viis aastat kestnud põua. See lause võib tähendada, et tema lasi ehitada akvedukti.

Toona võeti vett mitmest allikast, mis kuumal ajal vaheldumisi ära kuiva­sid. Zaghouani linna lähedal mäestikus koguti viie väiksema allika vesi suurde maa-alusesse basseini ning suunati akvedukti kaudu edasi Kartaagosse, kus see koguti kahte suurde tsisterni.

Akvedukti alguse ja lõpu kõrgus­vahe oli umbes 264 meetrit ehk selle keskmine kalle oli 0,3–0,5 protsenti. Tänu sellele tagas akvedukt pideva sujuva veevoolu.

Suur osa endisest akveduktist taastati 1862. aastal ja see tarnib praegugi suurlinnale Tunisele kuni 12 miljonit liitrit vett päevas.

Loe ka neid artikleid

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress