Rooma riigi pikim akvedukt oli 132 km pikkune ning varustas rannikulinna Kartaagot veega, mis tuli Tuneesias lõunaosas asuvatest mägedest. Pole täpselt teada, millal pikk veevarustusrajatis ehitati, kuid tõendid viitavad, et akvedukt pärineb 2. sajandist. 

Võima­lik, et see ehitati keiser Hadrianuse valitsemise ajal aastail 76–138 pKr. Allikais mainitakse, et keiser lõpetas viis aastat kestnud põua. See lause võib tähendada, et tema lasi ehitada akvedukti.

Toona võeti vett mitmest allikast, mis kuumal ajal vaheldumisi ära kuiva­sid. Zaghouani linna lähedal mäestikus koguti viie väiksema allika vesi suurde maa-alusesse basseini ning suunati akvedukti kaudu edasi Kartaagosse, kus see koguti kahte suurde tsisterni.

Akvedukti alguse ja lõpu kõrgus­vahe oli umbes 264 meetrit ehk selle keskmine kalle oli 0,3–0,5 protsenti. Tänu sellele tagas akvedukt pideva sujuva veevoolu.