Kus varjati okupatsioonide ajal esimest Eesti lippu?

Täna 140 aasta eest Otepääl pühitsetud kõige esimene sinimustvalge lipp leidis Saksa ja Nõukogudude okupatsioonide ajal varjupaiga ühe Jõgevamaa talumaja korstnajala all.

© Mati Strauss / Eesti Rahva Muuseum

ALO LÕHMUS

4. JUUNI 2024

Jõgeva naabruses Vaimastvere vallas tegutses 1920. aastate alguses sarisüütaja, kes pani 1922. aasta 7. detsembri õhtul tule otsa ka Kõola külas asunud Läänemardi talule. Õnnekombel oli talurahvas veel üleval ning suutis osa majakraamist päästa.

Läänemardi talumaja ehitati uuesti üles ning just sellesse majja peideti Teise maailmasõja ajal kõige esimene sinimustvalge lipp, kirjutas Tiit Lääne ajalehes Vooremaa.

See lipp, mis pühitseti 1884. aasta 4. juunil Otepääl EÜSi lipuna, oli enne Teist maailmasõda viimast korda avalikkuse eest 1940. aasta 7. aprillil, mil EÜS tähistas oma 70. aastapäeva. Juunis Eesti Vabariik okupeeriti ja juulis likvideerisid Nõukogude okupatsioonivõimud kõik üliõpilasorganisatsioonid.

Vahetult enne seda õnnestus toonasel EÜSi esimehel Karl Aunal aga vahetada originaallipp, mida hoiti Eesti Rahva Muuseumis, dublikaadi vastu, mida EÜS oli kasutanud avalikel üritustel. Seejärel toimetati lipp Viljandisse, kus maeti ühe EÜSi vilistlase maja kuuri põranda alla.

Selles peidikus püsis lipp kuni 1942. aasta suveni. „Algselt kavatseti lipp tagasi viia muuseumisse, kuid mitmed EÜSi liikmed pidasid saksa aegset poliitilist situatsiooni jätkuvalt ebakindlaks ja Karl Aun otsustas lipu viia seejärel turvalisse kohta, oma kodutallu Läänemardile,“ kirjutab Tiit Lääne Vooremaas.

Aun on seda otsust hiljem põhjendanud ka sellega, et lipp vajas tuulutamist, mida oli võimalik märkamatult teha vaid maakohas.

Esialgu paiknes lipp lihtsalt talumajas pesukausis voodi- ja lauapesu vahel. Kuna Saksa okupatsioonivõimud hakkasid mitmeid seltsiliikmeid aga kahtlustama põrandaaluses tegevuses ja üldine poliitiline olukord süngestus, laskis Aun 1943. aasta suvel ühes Tallinna töökojas valmistada spetsiaalse kasti ning peitis võipaberisse pakitud lipu sellega maa sisse.

Lipu täpset matmiskohta teadsid väga vähesed. 1944. aastal arreteerisid sakslased ühe neist, Harald Tammuri. Ka Karl Aun kuulutati tagaotsitavaks. Seetõttu peitis Karl Auna isa Aleksander Aun lipu Läänemardi elumaja lõunapoolse lõpuni ehitamata osa korstnajala vundamendi alla. Karl Aun ise põgenes 1944. aastal Saksamaale, kust siirdus mõne aasta pärast edasi USAsse ja seejärel Kanadasse.

1991. aasta 26. detsembril võtsid Karl Auna sugulased tema juhiste põhjal ja Eesti Televisiooni kaamera ees lipu peidikust välja.

Karl Aun suri 1995. aasta 21. märtsil Torontos.

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress