Tule minevikku!

Kuulipilduja pidi sõja humaansemaks muutma Kui doktor Richard Gatling nägi Ameerika kodusõja ajal tuhandeid haavatud ja haigeid USA põhjaosariikide sõdureid, sai ta idee leiutada relva, mis tema arvates pidi lõpetama vajaduse suurte armeede järele. © Granger/Imageselect MAGNUS NILAUS OLSEN 1. SEPTEMBER 2021 3 min read Maa vappus ligikaudu 15 000 suulu jalge all. 4. juulil 1879 tormasid need Aafrika sõdalased nii kiiresti, kui jalad võtsid, kallale Briti invasiooni- vägedele. Kui suulu sõdalased lähenesid, möirgas Briti brigaadikindral Henry Wood punast mundrit kandnud sõduritele: „Oodake, mehed! Koonduge, tulistage madalalt ja mitte liiga kiiresti!“ Uudse relva, Gatlingi kuulipilduja laskurid keerasid vänta ja relva kümme toru hakkasid pöörlema. Laskudest valla pääsenud müra oli kurdistav ning kuulirahe tungis suulu sõdalastesse, keda langes nagu loogu paremale ja vasakule. Sõda Suurbritannia ja suulude kuningriigi vahel oli alustanud Briti koloniaalhaldur Sir Henry Bartle Frere. Ta püüdis iga hinna eest laiendada Briti Natali kolooniat, mis asus tänapäeva Lõuna-Aafrikas. Suulu kuningriik seisis Frere plaanidel ees, ja kui suulud olid mitmel korral ületanud Natali koloonia piiri, läkitas Frere ultimaatumi suulude kuningale Cetshwayo kaMpandele: „Saatke sõjavägi laiali ja sõdurid koju.“ Nagu eeldatud, lükkas suulude kuningas need nõudmised tagasi ja Frerele avanes sissetungiks võimalus. Otsustav suulude kuningriigi ja Briti impeeriumi lahing toimuski 4. juulil 1879. Suulu sõdalaste taparelv oli assagai – pikk teravaotsaline oda – ning neil olid ka vanad vintpüssid. <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/VAHEKAS.jpg" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/VAHEKAS.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/VAHEKAS-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/VAHEKAS-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/VAHEKAS-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/VAHEKAS-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/VAHEKAS-350x350.jpg 350w" alt="" width="600" height="600" /> Pärast riigi pealinna mahapõletamist pidi suulude kuningas tõdema, et sõda brittide vastu oli kaotatud. © wartimesindex.co.uk Suulud alistusid 1879. aasta jaanuaris tungisid Briti väed suulude kuningriiki ja said suure kaotuse osaliseks. Juba pool aastat hiljem olid britid aga tagasi 16 000 mehest koosnenud armeega. Seekord tõid nad kaasa Gatlingi relvad. Vältimaks üllatusrünnakuid, rajasid britid kindlustatud laagrid marsruudile, mida mööda nad liikusid suulude kuningriigi pealinna Ulundisse. 4. juulil otsustava lahingu ajal Ulundi läheduses rivistasid britid oma armee ruudukujuliselt kaitsesse. Sellisel moel said nad kasutada Gatlingi relva suurt tulejõudu, riskimata suulude tiibhaaranguga. Brittide võit oli totaalne ja armee marssis seejärel Ulundisse ning põletas linna maha. Õige pea alistus suulude kuningas Briti armeele. Näita rohkem Briti sõdurid rivistati lahinguväljale suures nelinurkses formatsioonis, nii et nad võisid tulistada igas suunas. Nende käsutada oli ka kaks Gatlingi relva – maailma esimest kuulipildujat. Selle relva lasekiiruse vastu ei aidanud ei suulu sõdalaste jalgade väledus, südame vaprus ega nende mõistust haaranud tohutu verejanu. Ükski suulu ei pääsenud Briti punakuubedele lähemale kui 30 meetrit ja kolmveerand tunni pärast pidid ellujäänud põgenema. Suulude igasugused katsed organiseerida uusi rünnakuid lõpetas Briti ratsavägi. Lahingu vaibudes oli maha jäänud umbes 2000 surnud ja haavatud suulu sõdalast, samas oli neil endil õnnestunud maha lüüa kõigest kümme britti. Tee suulude kuningriigi pealinna Ulundisse oli lahti ning brittide võit täielik. Ajaleht London Evening Standard raporteeris lahinguväljalt: „Kui see kõik oli möödas ja me surnud üle lugesime, lebas 500 jardi (457 meetri – toim) raadiuses 473 suulut. Nad lebasid rühmiti, igas 14 kuni 30 surnut, olles Gatlingi relvast maha niidetud.“ Gatlingi relv oli tõestanud oma väärtust lahinguväljal ja kõik sõdinud riigid huvitusid peagi uudse kuulipritsi hankimisest. Selle tagajärjel hakati maailma lahinguväljadel külvama enneolematul määral surma ja hävingut. Farmeri pojast sai leiutaja Gatlingi relva oli vähem kui 15 aastat varem leiutanud Richard Gatling, kes oli 1818. aastal ilmavalgust näinud ühes Põhja-Carolina farmis USAs. Leiutamine oli Gatlingi perel veres. Seda harrastas talutööö kõrvalt ka Richardi isa Jordan Gatling. Ka Richardi talent avaldus vara. 21aastasena mõtles ta aurulaevadele välja nende senise kohmaka sõuratta asemel sõukruvi. Õnnetuseks oli rootslane John Ericsson juba sellise leiutise patentinud ja Gatlingist finišijoonel möödunud. Noormees ei andnud siiski alla. Kolm aastat hiljem, 1842. aastal, võttis ta oma esimese patendi masinale, millega sai külvata riisiteri. 1844. aastal kolis Richard Gatling Saint Louisesse Missouri osariiki, kus ta täiustas masinat, andes sellele võime külvata ka nisu. Tänu riigi paljudele nisukasvatajatele õnnestus leiutajal oma külvikuga teenida väike varandus. Arst Richard Gatling leiutas kuulipilduja, et muuta sõda vähem veriseks. © Library of Congress Science Source / Imageselect Mõni aasta hiljem, kui Gatling oli ärireisil, et oma külvimasinat turustada, nakatus ta rõugetesse. Hõredasti asustatud Kesk-Läänes ei saanud ta arstiabi ja pidi seetõttu proovima end ise ravida. See kogemus motiveeris teda meditsiini õppima ja 1850. aastal lõpetas ta Ohio meditsiinikolledži värskelt kvalifitseeritud arstina. Ta ei praktiseerinud tohtrina aga kunagi, sest leiutamishimu oli endistviisi märksa suurem. Samal aastal sai ta patendi kanepilõugutile, mis suutis töödelda kanepit sellisel moel, et kanepikiude sai kasutada köite valmistamiseks. Peagi pärast seda sai ta patendi ka auruadrale. Arst pühendas ennast sõjale Oma kõige pöördelisema leiutise ideele tuli Richard Gatling alles 1861. aastal. Just siis oli puhkenud Ameerika kodusõda, ja kuigi Gatling pärines Põhja-Carolinast ehk osariigist, mis poliitiliselt kuulus lõunasse ning püüdis põhjaosariikidest eralduda, oli ta oma vaadete poolest uniooni toetaja. Seetõttu kolis ta Indianapolisse ja hakkas tegelema põhjaosariikide armeele paremate tulirelvade leiutamisega. Arendustöö osana küsitles Gatling haavatud sõdureid, et leida, mis oli nende meelest lahinguväljal ohtlikem. Sestap käis ta Indianapolises sageli raudteejaamas, et kohata haavatuid, keda rindelt minema veeti. Ta märkas, et paljud neist surid lihtlabastesse haigustesse, mitte vaenlase kuulidest ja tääkidest tekitatud haavadesse. 1880. aastail olid nakkushaigused sõjaväelaagrites suuremad tapjad kui tegelikes lahinguis saadud vigastused. Gatling jälgis halvakspanuga pikki kolonne meestest, kes suundusid rongivagunitesse, millega neid sõidutati sõjaväelaagritesse. Gatling teadis, et ülerahvastatud ja kehvade sanitaarsete tingimustega laagrites ähvardab surm neid rohkem kui lahinguväljal. Vaatepilt motiveeris teda relvastust mehhaniseerima. Gatling arvas, et kui ta suudab leiutada masina, mis võitleb inimese eest, siis ei vaja põhjaosariigid enam nii palju sõjamehi. Ta uskus, et säärane masin vähendaks inimlikke kannatusi ja muudaks sõja humaansemaks. Niisugustest mõtetest innustatuna hakkas ta oma külvimasina põhjal relva ehitama. Armee lükkas kuulipilduja tagasi 1862. aastal sai Gatling oma pöördelisele relvale esimese patendi. Hoolimata relva hävitusvõimest oli tal selle müümisega raskusi. Põhjaosariikide armee ei olnud kuulipildujast huvitatud. Eitava vastuse taga oli armee relva- ja laskemoonakorpuse ülem, kes oli kiirtulirelvade äge vastane. Tema vastumeelsus oli tingitud nii konservatiivsusest kui ka hirmust, et kiirtulirelvad võivad tarneahelad oma suure laskemoonakulu tõttu üle koormata. Põhjaosariikide sõjaväes teenis aga ka ettenägelik armeekindral Benjamin F. Butler, kes uuendusi ei kartnud. Väidetavasti ostis ta kümme Gatlingi relva oma isikliku raha eest. Rasked relvad sobisid kõige paremini kaitseks ning Butler kasutaski neid 1864.–1865. aastal lõunaosariikide äkkrünnakute tõrjumiseks St. Petersburgi piiramise ajal Virginia osariigis. Richard Gatlingi relv andis 19. sajandi armeedele senisest tunduvalt suurema tulejõu. Nüüd said isegi väikesed sõdurite rühmad kaitsta end märksa suuremate vaenlase üksuste eest. © Shutterstock Vänt pani relva tulistama Gatlingi relva pöördelisus seisnes asjaolus, et seni olid saanud sõdurid oma püssidest tulistada üheainsa korra, misjärel tuli neid laadida. Gatling aga koondas mitu püssirauda ühte relva ning raudu laeti automaatselt. Relva rauad olid koondatud kimpu, mis pöörles ümber keskse pikitelje. Igal raual oli oma lukumehhanism ja laengu süütamise lööknõel. Raudade kimbu iga täispöördega riivistas väntmehhanism pundis olevate raudade lukud lahti, avas need ning sulges uuesti. Lukkude avamise ja sulgemise ajal rauad laeti. Tänu sellele põhimõttele suutis seitsmeraualine Gatlingi relv teha iga pöördega seitse lasku. 1. Tulistamine algab Laskur pöörab vänta, rauad hakkavad pöörlema ning relv hakkab laskma. Hilisemad mudelid suutsid tulistada 900 lasku minutis. 2. Padrunisalvesid tuli vahetada Raudu laeti padrunisalvest, mis tuli välja vahetada, kui see tühjenes. Gravitatsioon tagas padrunite relva sisestamise. 3. Raudu laeti pidevalt Spetsiaalne mehhanism laadis iga raua uuesti sel ajal, kui see tegi pärast lasku täisringi ümber raudade kimbu pikitelje. 1866. aastal, aasta pärast Ameerika kodusõja lõppu, otsustas armee lõpuks siiski ametlikult Gatlingi relvi hankida. Esimesed lahinguristsed said need relvad indiaanlastevastases sõjas, mida peeti Ameerika Ühendriikide läände laiendamise eesmärgil. Richard Gatlingi leiutis võinuks seega päästa kindral George A. Custeri ja tema sõdurid hukust Little Bighorni juures, kuid kangekaelne kindral Custer keeldus 1876. aastal siuude vastu ette võetud sõjakäigule kaasa võtmast patareid, mis koosnes kolmest Gatlingi relvast. Võitluses arvult ülekaaluka vastase vastu võinuksid need relvad usutavasti päästa tema elu. Teised USA ohvitserid kasutasid relva usinasti nii 19. sajandi lõpu sõdades indiaanlaste ja hispaanlaste vastu kui ka Filipiinide-Ameerika sõjas aastail 1899 kuni 1902. Tolleks ajaks oli Gatlingi relv osalenud juba mitmes sõjas väljaspool Ameerika mandrit. Richard Gatling oli 1870. aastal müünud relva tootmise õiguse Colti relvavabrikule. Venelased ja türklased ostsid relva USA armee järel võtsid Gatlingi relva 1867. aastal kasutusele venelased. Esimest korda sattusid kaks Gatlingi relvaga varustatud sõjaliselt võimsat riiki konflikti 1877.–1878. aastal Vene-Türgi sõjas. Türgi oli hankinud Gatlingi relvad sõjaeelseil aastail, kuid ei venelased ega türklased olnud kuulipildujate rakendamisel taktikaliselt eriti leidlikud. Võimsad relvad pandi peamiselt valvama strateegiliselt olulisi punkte, nagu sillad ja liiklussõlmed. Gatlingi relva kiirtuli pidi üllatusrünnaku korral kompenseerima valvepostide alamehitatuse. Selsamal põhjusel ei sattunud relvad vahetusse lahingusse üksteise vastu ja konfliktis, millest venelased väljusid võiduga, mängis Gatlingi leiutis üksnes piiratud rolli. Leiutis pidi maailma tsiviliseerima Gatlingi relva lahinguväljadel kõige usinamini. 19. sajandi teisel poolel räägiti Suurbritannias, et Gatlingi relva abil „tsiviliseerisid britid tsiviliseerimata maailma“. Selle all peeti silmas relva kasutamist eelkõige Aafrikas ja Lähis-Idas. Juba 1870. aastail kasutasid britid kaht Gatlingi relva sõjas tvii hõimu vastu tänapäeva Ghanas. Relvast polnud seal tarvis lastagi: piisas sellest, kui aafriklased nägid Briti sõdurite relvi, et nende ülimuslikkuses veenduda. Samamoodi kui venelased ja türklased rakendasid ka britid Gatlingi relvi peamiselt kaitses. Strateegia sobis hästi koloniaalsõdadesse, kus britid olid harjunud oma sõdureid positsioonidele paigutama ja ootama vaenlase rünnakuid, et külvata nad seejärel üle püssidest ja suurtükkidest avatud turmtulega. Gatlingi kuulipilduja tulejõud oli tohutu suur. Selle relva abil suutis suurt ala kontrolli all hoida ka väike sõdurite üksus. © North Wind Picture Archives / Imageselect Kõik riigid pidasid Gatlingi relvi osaks suurtükiväest: need tuli üles rivistada ning neist tuli vaenlast tulistada. Kiirtulirelvadel oli siiski tohutu kasutamata potentsiaal, mida venelased ega britid ei märganud. Seda pani aga tähele USA leitnant John Henry Parker. USA ohvitseri idee John Henry Parker kuulus Ameerika Ühendriikide väeüksusesse, mis saadeti 1898. aastal Kuubale, et sundida hispaanlasi saarelt lahkuma. Jaanuarikuus läkitati soomuslaev USS Maine Havannasse, kus see pidi kaitsma USA huve hispaanlastevastases Kuuba ülestõusus, mis oli kestnud 1895. aastast saadik. Kolm nädalat hiljem plahvatas USS Maine saladuslikul moel. Hispaanlasi süüdistati laeva saboteerimises ja 21. aprillil 1898 puhkes sõda USA ja Hispaania vahel. Parkerit vaimustas kiiresti tulistav Gatlingi relv. Ta arvas, et see oleks täiuslik abimees ka rünnakul ning selle kasutamine ei peaks piirduma üksnes kaitsega nagu seni. Seetõttu hakkas ta üht oma eriüksust Gatlingi relva kasutamiseks välja õpetama. Mobiilne üksus pidi katma vaenlase positsiooni ründavaid jalaväelasi. Need uued mõtted avaldasid muljet Ameerika Ühendriikide ekspeditsiooniarmee juhile ning Parkeri eriüksus saadeti Kuubale, et ta võiks seal oma uut taktikat lahinguväljal katsetada. Relvi kasutati rünnakuks Pasun puhus signaali San Juani linna ründamiseks. Leitnant Parker tundis tol 1898. aasta suvepäeval südant rinnus tagumas. Ta polnud sugugi kindel, kas higi nõrgus ta palgelt kuuma ilma tõttu või eelseisva lahingu ärevusest. Parker andis käsu tuli avada. Kolm Gatlingi relva hakkasid künkatipu poole tuld andma. Oma memuaarides räägib Parker, kuidas tema sõdurid lahingusse astusid: „Samal hetkel hakkas seersant Ryderi Gatlingi relv „kõnelema“. See väljendus väga valjude ja hästi formuleeritud sõnadega, mis ei olnud küll öeldud hispaania keeles, kuid mida meie sõbrad (vaenlased – toim) künkaharjal mõistsid.“ Tuli oli nii kiire, et üksikud lasud mattusid kõigi teiste müra alla. Selles lahingus kasutati Gatlingi relva üsna uusi, 1893. aasta mudeleid, mis pruukisid suitsuta püssirohuga padruneid. Uute padrunite kaliiber ja kaal olid väiksemad kui vanade omad, mistõttu sõdurid said kaasa võtta tunduvalt rohkem laskemoona ning tänu sellele ka kauem tulistada. Gatling tahtis lahendada ajastu probleemid Põhja-Carolinast pärit Richard Gatling leiutas tunduvalt rohkem asju kui üksnes kuulipilduja. Ta elas kiire tehnoloogilise arengu ajastul ja unistas niisugustest masinatest, mis parandaksid inimeste igapäevaelu. 1835Sõukruvi Üks Gatlingi esimesi leiutisi oli laevade sõukruvi, mis pidi asendama aurulaevade sõurattad. Sõukruvil oli suurem veojõud, mis võimaldas laevadel kiiremini sõita. Paraku oli selline sõukruvi juba varem leiutatud. 1844Seemnekülvik Esimene lääne seemnekülvik leiutati juba 1701. aastal, kuid külvimasinad hakkasid laialdasemalt levima alles 19. sajandil. Gatling leiutas külviku, mille mehhanism oli ta kuulipilduja eelkäija. 1857Aurumasinad Auru jõul töötav maisikoorimismasin leiutati 1812. aastal ja sellele järgnes mitu auruenergial töötavat leiutist. Gatling ehitas põllumeeste tarbeks traktori eelkäija auruadra ühe versiooni. 1892Villapuhastusmasin Hiljem konstrueeris ta masina, millega sai puhastada villa. Enne kui lambavillast sai teha lõnga, tuli seda lanoliiniga puhastada. Puhastusmasinad olid seetõttu rõivatööstuses väga nõutud. 1899Vesiklosetid Ta leiutas ka täiustatud mehhanismi veeklosettidele. Ta kuulus nende paljude leiutajate hulka, kes tegelesid 19. sajandi teisel poolel sanitaartingimuste parandamisega. Samal ajal kui Gatlingi relvad „laulsid“, liikusid Parkeri jalaväelased künkaharja poole. Hispaanlased püüdsid nende pihta tulistada, kuid kolme kiirrelva tuli sundis nad varjuma. Ameeriklastel õnnestus küngas vallutada eeldatust palju väiksemate kaotustega. Parker kirjeldas lahingut: „Vaenlane põgenes oma kaitsekraavidest, kuna meie jalavägi oli end künka jalamil asunud okastraadist läbi lõiganud. Hispaanlased ei saanud tulistamiseks oma päid üle kaitsekraavi serva pista, sest kuulipildujad külvasid nad surmavate valangutega üle. Kohalejäämine ja jalaväe rünnaku ootamine olnuks nendele aga kindel surm.“ Vaenlane põgenes kuulirahe eest Kuues jalaväerügement, mis kujutas endast ründavate USA vägede löögirusikat, pidi peatuma ja ootama, kuni Gatlingi relvad paugutamise lõpetasid. Kaheksa minutiga olid Parkeri kolm kuulipildujat teinud 18 000 lasku. Kui jalavägi jõudis künkaharjale, saatsid nad signaali ülejäänud väele. Parkeri üksus tiris oma relvad künkale ning jäi hingeldades ootama hispaanlaste vasturünnakut. Oodata ei tulnud kaua. Hispaanlaste suurrünnak, milles osales sadu sõdureid, püüdis ameeriklasi künkaharjalt alla ajada, enne kui nood kaevuda jõuavad. Gatlingi relvadest avati taas tuli, ent kui parimad Hispaania sõdurid ründasid ameeriklaste positsioone, mis asusid surmavatest relvadest kõige kaugemal, sattusid ameeriklased tugeva surve alla. Parker pidi tulistama Ameerika Ühendriikide sõdurite liiniga paralleelselt, mistõttu oht tabada omasid oli väga suur. Risk tasus end siiski ära, sest kuulipildujad suutsid isegi 600 meetri kauguselt tappa kaks kolmandikku vasturünnakule tulnud hispaanlastest. Leiutaja Sir Hiram Maxim konstrueeris 1884. aastal kuulipilduja, mis lõpuks Richard Gatlingi relva välja vahetas. © New York Public Library Science Source / Imageselect Uus kuulipilduja hakkas domineerima Gatlingi kuulipilduja tööiga jäi üpris lühikeseks. Selle asendas peagi tunduvalt tõhusam kuulipilduja, mille 19. sajandi lõpus töötas välja leiutaja Sir Hiram Maxim. Sel relval oli oluline roll Esimeses maailmasõjas ja ka Eesti Vabadussõjas. Väidetavasti oli Maxim lapsena tulistanud püssist ja relva tagasilöök oli ta jalust rabanud. Täiskasvanuna mõistis ta, et tagasilöögi energiat saab kasutada relva automaatseks taaslaadimiseks. Maximi kuulipildujast ei olnud üksnes lihtsam tulistada, vaid see oli ka töökindlam, kuna vajas ainult üht toru, erinevalt Gatlingi relvast, millel oli kuni kümme rauda. Ainsa rauaga süsteem vähendas relva kaalu. Maksim oli mobiilse ründerelvana seetõttu tõhusam, kuna seda sai tunduvalt lihtsamini kaasas vedada. Enamik riike loobus Gatlingi relvast maksimi kasuks. Aastal 1911, kolm aastat enne Esimese maailmasõja puhkemist, loobus USA armee viimasest Gatlingi kuulipildujast. Näita rohkem Pärast lahingut rääkis üks Hispaania ohvitser Gatlingi relvade mõjust: „Meid tabas kuulipildujatuli, mis oli nii tõhus, et 600 mehest ainult 40 jõudsid tagasi Santiagosse, ülejäänud tapeti.“ Gatlingi kuulipildujad olid tõestanud oma väärtuslikkust nii rünnakul kui ka kaitsel. Tänu oma edule Hispaania-USA sõjas sai Parker hiljem tuntuks kui Gatling Gun Parker ning ta pandi Ameerika Ühendriikide armees kavandama kuulipildujate kasutamise taktikat. Tema sõjaväeline karjäär lõppes brigaadikindralina reservis. Kuigi Richard Gatling oli oma pöördelise leiutise õigused maha müünud, jätkas ta relva täiustamist. Alates 1862. aastal valminud varaseimast mudelist kuni 1903. aasta viimase mudelini konstrueeris Gatlingi kompanii kaksteist mudelit üheteistkümne padrunitüübi jaoks, mida müüdi vähemalt kümnesse riiki. 1880. aastail tõrjus Gatlingi relva turult välja Sir Hiram Maximi leiutatud kuulipilduja. See oli tagasilöögi jõul ümber laadiv üheraudne kuulipilduja, mis võeti ka laialt kasutusse. 1891. aastal suunas Richard Gatling oma peamise tähelepanu taas põllumajandusmasinate leiutamisele. Teised leiutajad võtsid kuulipildujate arendamise üle, kuid Gatlingi poolt relvale antud iseloomulik välimus ja nimi jäid püsima. Tehnoloogia aitas hävituslennukeid Richard Gatlingi relva lugu ei lõppenud 1903. aastal. Napilt enne maksimi leiutamist oli Gatling töötanud oma relva uue versiooniga, mida käivitas vända asemel elektrimootor. Relv suutis tulistada 3000 lasku minutis ehk umbes kolm korda rohkem kui uus maksim, kuid sellise suurusega tulejõu järele polnud lahinguväljadel esialgu mingit vajadust. Otse vastupidi: nii rohke laskemoona kasutamine olnuks ebapraktiline. Maksimi ainus raud ähvardas kiiresti üle kuumeneda. Seetõttu ümbritses rauda jahutav silindriline veesärk. © Shutterstock Mitu aastakümmet hiljem, kui reaktiivlennukid muutsid õhuduellid ülikiireks, sai elektriline Gatlingi kuulipilduja võimaluse end näidata. Lennukite suure kiiruse puhul pidi sihtmärgi pihta tulistama nii palju laske kui võimalik, sest vaenlane püsis sihikul ainult sekundi murdosa. Tänapäeva Miniguni kuulipildujad ja automaatkahurid Vulcan, mida kasutatakse just lennukitel ja helikopteritel, on tegelikult oma olemuselt vanamoelised Gatlingi relvad, millel on lihtsalt elektrimootor. Sõda muutus verisemaks Kuigi Richard Gatlingi leiutis osutus ülimalt edukaks, ei teostunud leiutaja esialgne lootus muuta sõda selle abil humaansemaks. Tegelikult tegi Gatlingi relv sõja verisemaks, eriti kui rinnutsi läksid kokku kaks arenenud tööstusriiki, mis mõlemad suutsid oma väeüksused kuulipildujatega varustada. Sõjaliste kokkupõrgete letaalsus muutus enne- nägematuks. Sellele aitasid tublisti kaasa kindralite ebakomptentsus ja soovimatus uue relva omadustega arvestada. See tuli iseäranis ilmsiks Esimeses maailmasõjas. Nelja-aastase kaevikusõja ajal käskisid kindralid ikka ja jälle sadadel tuhandetel sõduritel lahkuda oma kaevikutest ja tormata üle lageda välja vaenlase liinide poole. Iga kord niitsid vaenlase kuulipildujad mehed maha. Richard Gatling suri 1903. aastal, nii et ta ei saanud oma silmaga näha kuulipildujatega tehtud tapatöö kogu ulatust. Kindlasti oleks see teda kohutanud. Kuulipilduja oli samal ajal nii Gatlingi suurim õnnestumine kui ka tema valusaim läbikukkumine. Loe lisaks Joe Berk The Gatling Gun: 19th Century Machine Gun to 21st Century Vulcan, CreateSpace Independent Publishing Platform, 2017 John H. Parker The Gatlings at Santiago, Leonaur, 2010 Related Posts edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Kuulipilduja pidi muutma sõja humaansemaks" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/pre-1-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/pre-1-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/pre-1-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Relvad Kuulipilduja pidi muutma sõja humaansemaks Kuulipilduja pidi sõja humaansemaks muutma Kui doktor Richard Gatling nägi Ameerika kodusõja ajal tuhandeid haavatud ja haigeid USA põhjaosariikide sõdureid,... by Magnus Nilaus Olsen 5. jaan. 2024 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Gulagi vangi kiri naisele: Ma soovin sulle saata luuletusi" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/pre-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/pre-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/pre-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Ajaloolised fotod Gulagi vangi kiri naisele: Ma soovin sulle saata luuletusi Gulagi vangi kiri naisele: Ma soovin sulle saata luuletusi Vene rahvusest poeet ja ajakirjanik Arseni Formakov oli Läti iseseisvuse ajal... by Imeline Ajalugu 5. jaan. 2024 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Mustad löödi Tulsas mättasse" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pre-5-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pre-5-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pre-5-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Ajaloolised fotod Mustad löödi Tulsas mättasse Mustad löödi Tulsas mättasse Õnnetu saapapuhastaja komistamine sai sädemeks, mis sütitas Ameerika Ühendriikide veriseimad rassirahutused. Rüüstamise käigus mõrvasid Tulsa valged... by Troels Ussing and1 others 31. dets. 2023 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="165 meetrit vabadusse" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pre-4-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pre-4-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pre-4-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Ajaloolised fotod 165 meetrit vabadusse 165 meetrit vabadusse 13. augustil 1961 eraldati Berliini perekonnad ja sõbrad üksteisest, sest SDV hakkas ehitama müüri Ida- ja Lääne-Berliini... by Stine Overbye 30. dets. 2023 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Taani pastor otsis Gröönimaa kadunud viikingeid" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pre-3-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pre-3-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pre-3-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Tsivilisatsioon Taani pastor otsis Gröönimaa kadunud viikingeid Taani pastor otsis Gröönimaa kadunud viikingeid Keegi ei olnud Gröönimaa viikingitest 400 aastat midagi kuulnud. 1721. aastal tahtis pastor Hans... by Else Christensen 29. dets. 2023 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Katk tegi Rooma riigist hauakambri" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pre-2-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pre-2-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pre-2-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Katastroofid Katk tegi Rooma riigist hauakambri Katk tegi Rooma riigist hauakambri Bütsantsi keiser vallutas 541. aastaks suurema osa kunagise Lääne-Rooma riigi valdustest. Väljastpoolt tundus riik tugevamana... by Natasja Broström 29. dets. 2023 Tags: First Second Third Forth Fifth Sixth

Kuulipilduja pidi sõja humaansemaks muutma

Tule minevikku!

Ajakiri + digi

Digi

Toimetus

Tellimine

Reklaam ajakirjas

Imelise Ajaloo raamatud

Privaatsustingimused

Üldtingimused

Kirjuta meile

© 2023 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud

Tere Tulemast tagasi!

Loo uus kasutaja!

Taasta enda parool