Maailma esimene kasutuskõlblik sõja­allveelaev oli H.L. Hunley. Ameerika Ühendriikide uurijad arvavad, et aluse ja selle meeskonna huku võisid põhjustada paar ühendamata jäänud kummivoolikut. Nad leidsid kõnealused tähtsad voolikud allveelaeva vraki sisemusest, mis tõsteti 2000. aastal merepõhjast üles.

Clemsoni ülikooli arheoloogi Michael Scafuri sõnul olid need kummist voolikud mõeldud laevakerepealsete metalltorude ühendamiseks kummikotiga, mis toimis lõõtsana ja pumpas värsket õhku laeva sisemusse. Voolikud leiti aga vrakist ühe pingi alt pakituna. See ütles teadlastele, et Hunley meeskonna kaheksal mehel jätkus õhku ainult umbes kaheks tunniks.

„Tolle öö sündmuste välja selgitamisel oli õhuringlussüsteem väga oluline jälg,“ selgitas Scafuri Imelisele Ajaloole.