Venelaste enklaav Kaliningrad oli sajandeid Saksamaa võimu all, enne kui venelased 1945. aastal piirkonda tungisid. Pärast Berliini müüri langemist on Poola ja Leedu vahele pressitud territoorium olnud poliitiliselt kui kuum kartul Venemaa ja lääne vahel.
© Shutterstock & Artepics / Image Select
ANDREAS EBBESEN JENSEN
1. VEEBRUAR 2023
Umbes 500 kilomeetri kaugusel nii Berliinist kui ka Eesti lõunapiirist asub Venemaa kaugeim eelpost Euroopas – Kaliningradi enklaav. Kaliningradi oblast ei hõlma Euroopa kaardist eriti suurt osa.
Piirkond on väiksem kui Wales ning pressitud Euroopa Liidu riikide Leedu ja Poola vahele. Pärast venelaste sissetungi Ukrainasse ja ELi järgnenud majandussanktsioone on väikesest oblastist saanud Venemaa ja ELi diplomaatilise kriisi näitelava. Seni said Kaliningradi pool miljonit elanikku kõik eluks vajaliku Venemaalt rongidega, mis sõitsid läbi Leedu. Lisaks käisid kaliningradlased meelsasti Poolas odavaid sisseoste tegemas.
Möödunud aasta juunis lõikas Leedu läbi Kaliningradi nabanööri Venemaaga, rakendades ka emamaalt Kaliningradi toodud Vene kaupadele sanktsioonid, mille EL oli kehtestanud peagi pärast Venemaa Ukraina-invasiooni algust 24. veebruaril. Leedu pidas Vene ronge nädalaid kinni, keeldudess sanktsioneeritud kaupade läbilaskmisest. Venemaa ähvardas selle peale vastumeetmetega, juhul kui transporti Kaliningradi ei lasta, ning Leedu oligi sunnitud taganema. See pole kaugeltki esimene kord, mil Kaliningrad on sattunud maailmarahu ohustava püssirohutünni rolli.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud