3500 aasta vanused kolju- ja reieluu fragmendid panid arheoloogid lausa juubelda­ma. Nimelt leiti need luutükid mõistatusliku rahvakillu hetiitide ehitatud vanaajalinna Šapinuwa varemetest. 

„Väga oluline leid,“ ütles Hetiidi ülikooli professor Aygül Süel Türgi meediale. Tema sõnul kuulusid need luud ühele noorele naisele, kes oli tõenäoliselt olnud hetiitide kuningliku suguvõsa liige.

Hetiidid tavatsesid surnud põletada. Seepärast on arheoloogid siiani leidnud üksnes luufragmente, mille põhjal pole olnud võimalik informatsiooni saada.
Sapinuwa, kust luutükid leiti, oli hetiidi riigi suurim usu- ja halduskeskus.

Hetiidid asusid elama Anatooliasse III aasta­tuhande lõpus või II aastatuhande algul eKr ja olid 1400. aastaks eKr rajanud pronksiaja kõige võimsama impeeriumi, mis valitses suurema osa Väike-Aasia ning tänapäeva Liibanoni ja Süüria üle. Umbes 1180. aastal eKr tungisid nende riiki vaenlased ning hetiidid kadusid sama mõistatuslikult, kui olid ilmunud.