Laevavrakk muudab ettekujutust varasest meresõidust

Vahemerest leitud 3300 aasta vanune laevavrakk paneb ajaloolasi ümber kujundama oma arusaama pronksiaegsest meresõidust.

© Israel Antiquities Authority

ALO LÕHMUS

25. JUUNI 2024

Nimelt on siiani usutud, et nii ammusel ajal vältisid meremehed väljumist kaugele avamerele. Merd sõideti nii, et enamasti oli silmapiiril näha rannajoon, mille järgi orienteeruda ja kuhu häda korral suunduda.

Nüüd aga leiti maagaasi otsinguil Vahemerest 3300 aasta vanune laevavrakk, mis asub Iisraeli rannikust 90 kilomeetri kaugusel. Arvatavasti on tegu muistse Kaanani kaubalaevaga, mille lastiks olnud kannudes veeti kas õli, veini või puuvilju.

Nii kaugel merel ei ole rannikut enam näha ja see tähendab, et laeva meeskond pidi orienteeruma päikese ja tähtede järgi.

12 kuni 14 meetri pikkune laevavrakk asub 1800 meetri sügavusel, mistõttu seda pole rikkunud lained, hoovused ega ka kalapüügivõrgud. Peale kahe ülestõstetud kannu pole laeva siiski esialgu plaanis pinnale tõsta.

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress