Hispaania teadlaste töörühm on juba kaheksa aastat uurinud Peruu maapinnajooni, mida kutsutakse ka Nazca figuurideks või geoglüüfideks. Teadlased jõudsid järeldusele, et kõrbepinnasesse rajatud süvendid olid Nazca indiaanlaste niisutussüsteemi kanalid.

Uurimistöö juht Carlos Enrique Hermida García nimetas seda suureks avastuseks: „Me lihtsalt ei lahendanud mõistatust, kogudes selleks arvukalt tõendeid, vaid me leidsime ka niisutussüsteemi, mis võis omal ajal päästa paljude siinsete inimeste elu.“

Peruu lõunaosas elanud Nazca indiaanlased alustasid maapinnajoontest kujundite loomist u 100. aastast eKr ning jätkasid seda 800 aasta vältel. Suured geoglüüfid juhtisid vett ja nende abil muutus maastik roheliseks. Seega lõi kõrgelt arenenud Nazca kultuur ligi 1000 aastat enne inkasid ja asteeke ühise pingutuse tulemusena maastikule suurejoonelise kanalite süsteemi, millest moodustusid 50–100 meetri pikkused kondori, koolibri või mõne looma kujutised. Geoglüüfid rajati pinnase ülemise tumeda kihi eemaldamise teel, nii et paljastus hele aluspinnas.

Arheoloogid tunnevad 800 sirget joont, 300 geomeetrilist kujundit ning 70 taime ja looma kujutist, kuid uusi leide tuleb juurde. Eelmise aasta lõpus sattusid teadlased näiteks 37 meetri pikkusele kassi kujutavale geoglüüfile.