Tule minevikku!

Lahingus olid bersergid meeletud Bersergid tarbisid narkootilisi aineid, tantsisid end transsi ning jooksid hirmuäratava raevuga lahingusse. Turviseta ja poolalasti võidelnud bersergid tekitasid vastases hirmu ja õudu. © Getty Images BJØRN BOJESEN 1. VEEBRUAR 2023 3 min read Inglise kuningat Athelstani ründas 937. aastal pKr Põhja-Inglismaal iirlaste ja šotlaste liitlasvägi, kelle eesmärk oli naaberriigi kuningas maha lüüa. Athelstanil oli varuks trump: viikingitest palgasõdurid. Northumbrias Brunanburhi lahingus võitles islandi viiking Thorolf Skallagrímsson anglide poolel. Surmapõlglikult ei kandnud Thorolf soomusrüüd, ja kui iirlased-šotlased hakkasid võitluses edu saavutama, siis sattus Thorolfi sellisesse raevu, et muutus bersergiks. Egil Skallagrímmsoni saaga põhjal olevat Torolf heitnud kilbi seljale ja hakanud raiuma oma raske kahekäemõõgaga, tappes šotlasi ja iirlasi nii paremal kui ka vasakul. Lõpus seisnud berserk vaenlaste juhi, võimsa jarli ees. Meeletuid sõdalasi leidus kogu maailmas Viikingite bersergid polnud ainsad lahinguväljal raevutsenud sõdalased. Paljudes kultuurides on pika ajaloo vältel ülistatud metsikuid ja kartmatuid sõdalasi, kes vastase elu kibedaks tegid. © Imageselect Asteegid tantsisid kogu öö Quachici sõdalased olid asteekide eliitsõjamehed, kes olid andnud vande, et ei tagane iial. Nendel sõdalastel olid teatud privileegid, näiteks oli neil juurdepääs lõbutüdrukutele. Lahingu eel ajasid nad alasti tantsides endal vere keema. © Imageselect Otse noolesajusse jooksnud indiaanlased Oglala (tänapäeva Lõuna-Dakota) hõimul oli rühm erilisi sõjamehi, kes olid andnud vande võidelda surmani. Kartmatult jooksid nad alati otse vastase vibuküttide poole ja torkasid sellisest käitumisest jahmunud vibukütid läbi odaga, mille otsa oli kinnitatud raudteravik. © Immanuel Giel Kartmatud sõdalased jooksid amokki India Malabari rannikul nägi hollandlane Johan Nieuhof 1662. aastal amokki jooksvaid sõdalasi. Ta kirjutas: „Nagu täiesti hullud jooksid need märatsevad mehed vastase mõõkade poole, mispärast neid kartsid kõik.“ Sõna „amokk“ tähendab malai keeles „metsik sõjamees“. „Siis pani ta mõõgateraviku jarli rinna vastu ning lükkas selle mehe turvisest ja kehast läbi nii, et see tuli välja õlgade vahelt. Siis tõmbas Thorolf oma mõõga välja ja raius mõlemale küljele; tema mehed järgnesid talle; langesid paljud.“ Tänu metsikutele viikingitele oli Athelstan võidukas. Kartmatud bersergid, nagu Thorolf, olidki selleks imerelvaks, mis mängis viikingiaja võitlustes sageli määravat rolli. Bersergiks käimine oli iidne tava Berserk oli viikingiajal sõdalane, keda haaras lahingumöllus selline raev, et ta hakkas enda turvalisusele mõtlemata meeletult võitlema. Bersergid ei kartnud surma ja võitlesid turvisteta, mis võisid viikingiajal kaaluda kuni 10 kilogrammi. Nimetus „berserk“ (vananorra keeles berserkr) tulebki arvatavasti väljendist bar særk ehk „särgita“. Nii mõnigi lingvist on väitnud, et sõna „berserk“ tähendas esialgu hoopis „karusärki“, sest bersergid tõmbasid võitlusse minnes paljale kehale karunaha. USA ajaloolase Michael P. Speideli sõnul eksisteerisid need poolpaljad ja kartmatud sõdalased juba ammu enne viikingiaega. Näiteks Ukrainast Kernosovkast on leitud kivikuju, mis dateeriti ajavahemikku 3000–4000 eKr, ning see kujutab paljast sõjameest, kel on vöö, pikad juuksed, kolm kirvest, nui ja oda. Bersergid olid Speideli sõnul Assüüria sõjaväes palgasõdurid siis, kui riigi kuningas Tukulti-Ninurta 1228. aastal eKr babüloonlasi võitis. Kuningas lasi pärast võitu õuelaulikul riimida võidulaulu, kus öeldakse: „Raevukalt jooksid nad võitlusesse ilma turviseta. Nad olid ära võtnud soomusrüü ja heitnud rõivatükid seljast, sidunud oma juuksed kokku ja puhastanud oma relvad.“ Ka vanaaja keldid olid tuntud selle poolest, et viskusid ülekaaluka roomlaste väe vastu lahingusse täiesti paljalt. Esimesel aastatuhandel kadus see taktika Euroopa lahinguväljadelt – välja arvatud Põhjalas. Harald Kaunisjuus ja bersergid 1734. aastal leidis taanlane Erich Lassen Taani lõunaosast Gallehusi külast esimese kahest kuldsarvest. Ese dateeriti ligikaudu 400. aastasse pKr. Sarvedel kujutatut põhjalikult uurides avastasid teadlased motiivide seast kaks paljast berserki: üks mõõga ja kilbiga ning teine sarvilise kiivriga. Kuigi viikingite kiivritel sarvi ei olnud, teatakse sarvedega kiivreid rauaajast. Nii mõnelgi neist on kujutatud paljad berserkide moodi sõjamehed ja tantsivad loomanahkades mehed. Ajaloolaste sõnul tantsisid bersergid end enne lahingut ekstaasiseisundisse. Viikingitest berserke mainitakse kirjalikes allikais esimest korda 900. aasta paiku. Norra skaldi Thorbjørn Hornkløveri „Haraldi laulus“ kirjutatakse Hafri fjordi lahingust, mille võitmine võimaldanud Harald Kaunisjuuksel liita Norra ühtseks riigiks. Skaldilaul ütleb, et niipea, kui pikklaevad olid Hafri fjordis ankru heitnud, asusid bersergid esimestena võitlusse: „Bersergid möirgasid, lahing käis, úlfheðnar’id ulgusid ja raputasid odasid.“ Pärast viikingiaega muutus suuline pärimus berserkidest üha muinasjutulisemaks. Näiteks kinnitasid saagad, et berserk Bødvar Bjarke olevat võidelnud raevunud karu kujul. © Dansk Skolemuseum Berserk muutus karuks Bødvar Bjarke elas arvatavasti Taani müütilise kuninga Rolf Krake ajal umbes 5. sajandil pKr. Jutustuse selle bersergi kohta leiab ajaloolase Saxo Grammaticuse teosest „Gesta Danorum“ („Taanlaste vägiteod“), mille ta kirjutas 1200. aasta paiku. Teda on mainitud ka Islandi keskaegses saagas „Rolf Krake saaga“. Loo järgi olevat noor sõdalane Hjalte ühe võitluse ajal äratanud pealtnäha magava bersergi Bødvar Bjarke, kes selle peale väga vihastas. Nimelt olevat tema hing olnud parajasti suure karu kujul ametis kuningas Rolfi eest võitlemisega ja tapnud palju vaenlasi. Nüüd aga oli transs katkestatud ning berserk ei saanud enam garanteerida, et ta võitleb inimnahas sama hästi kui enne. Berserk Bødvar Bjarkel on mõningaid sarnasusi kangelaseepose Beowulf peategelasega. Näiteks rändavad mõlemad Rootsist götade maalt Taani. Ilmsed süžeelised paralleelid on teadlasi pannud oletama, et Beowulfi ja Bødvar Bjarke lood on saanud alguse ühest, meile küll tundmatuks jäävast allikast. Näita rohkem Ulfheðnar’id ehk „hundinahksed“ olid sõdalased, kes kandsid võitlusse minnes hundinahkasid ning tõenäoliselt olid nad berserkide ametivennad. Egil Skallagrímssoni saaga järgi saabus kuningas Harald Kaunisjuus Harfri fjordi pikklaevadega, millest esimeses oli tosin berserki. Kirjalike allikate põhjal tundub, et viikingite bersergid olid ühteaegu nii eliitsõdalased kui ka esimesena rünnakule läinud eelvägi. Taani arheoloog Jeanette Varberg rõhutab, et viikingite kuningad ja jarlid võisid berserkidest moodustada sõdalaste rühma, kes läks otse vaenlase peale ning kiilus end vaenlase sõdalaste rivvi, et seda lõhestada (vanapõhjala keeles nimetatakse sellist rivi svinefylkning’iks). Sõdalased hammustasid oma kilpe Kõike arvestades oli berserkidel oma kogukonnas kõrge positsioon ja paljud neist olid väepealikud. Saagades kujutatakse berserke sageli naisteröövijatena. Teadlaste sõnul oli toona kombeks, et kui berserk juhtus külla tulema, siis pidi külalislahke peremees oma naise talle pruukimiseks andma. Bersergid olid tugevasti seotud jumal Odiniga, kelle nimi tähendab tõlkes „raevukas“. Umbes 1225. aastast pärinevas „Ynglingite saagas“ kirjeldab Islandi ajaloolane Snorri Sturluson berserke Odini sõdalastena: „Odin võis võitluses teha nii, et tema vaenlased muutusid pimedaks või kurdiks või hirmust halvatuks ja nende relvad ei hammustanud rohkem kui puidust kepid, samal ajal kui tema mehed jooksid soomusrüüta ja olid hullud kui koerad või hundid, hammustades kilpe, ja neil oli karu või härja jõud; nad tapsid teisi mehi ja ei tuli ega raud saanud neid peatada – seda kutsutakse bersergi käiguks.“ Šotimaalt Lewise saarelt leitud nikerdatud malenupp kujutabki arvatavasti berserki, kes hammustab oma kilbi ülaserva. Ajaloolase Speideli sõnul tulenes see eriline tava karude jäljendamisest. „Kiiresti kilpi hammustades saab tekitada sama heli, mida teeb karu hambaid kokku lüües enne seda, kui ta ründab,“ arvab teadlane. Ajaloolased üritavad siiani leida seletust berserkide meeletusele ja kartmatusele. Väljendi „bersergiks käik“ (vananorra berserksgangr) taustaks on peetud vaimuhaigust, epilepsiahoogu või hoopis punase kärbseseene söömisest tekkinud ekstaasiseisundit. Taimeteadlase Karsten Faturi sõnul bersergid punast kärbseseent siiski ei söönud, vaid nad pigem närisid mürgise koera-pöörirohu seemneid. Seemnete toime vastab vananorra kirjeldustele berserkidest, kes olevat vappunud, muutunud näost punaseks ja sageli pärast lahingut oksendanud ning kel olevat avaldunud hallutsinatsioonid. Faturi arvates toimisid koera-pöörirohu seemned valuvaigistina ja vererõhu langetajana, mistõttu berserk kaotas võitluses haavata saamise korral vähe verd, mis omakorda kinnistas arvamust nendest kui haavamatutest sõdalastest. Koera-pöörirohtu leiti ühe ennustajanaise völva hauast Taanis asuva Fyrkati viikingilinnuse lähedalt. See annab alust arvata, et viikingid olid teadlikud taime hallutsinatsioone tekitavast toimest. Siiamaani pole aga siiski leitud ühtegi konkreetset tõendit selle kohta, et bersergid oleksid enne bersergiks käiku kas koera-pöörirohtu või punast kärbseseent tarbinud. Üks kuulsatest Lewise malenuppudest kujutab arvatavasti berserki oma kilpi hammustamas. © British Museum Kui Islandi Althing otsustas 1000. aastal teha ristiusust saare ametliku religiooni, hakkas Odini berserkide aeg otsa saama. Bersergiks käiku hakati pidama paganlikuks teoks, mis kuulus keelustamisele. Viikingid polnud vanu oskusi siiski veel unustanud. Kui rühm Gröönimaalt Põhja-Ameerikasse Vinlandi ümber asunud viikingeid 1020. aastal põliselanike indiaanlaste rünnaku alla sattus, näitas viikinginaine Freydis, et ka naised suudavad bersergiks käia. „Eiríkr Punase saaga“ põhjal olevat naine võtnud surnud mehelt mõõga, paljastanud rinnad ja hakanud neid lapiti mõõgaga raevunult peksma. Indiaanlased olevat selle peale pidanud targemaks jalga lasta. Kristluse levides muutusid bersergid põnevateks ja muinasjutulisteks minevikutegelasteks. Põlvest põlve edasi antud suulise pärimuse järgi kandsid paljad sõdalased üksnes karu- või hundinahka ning neil olid maagilised võimed. Kui Taani ajaloolane Saxo Grammaticus kirjutas 1200. aasta paiku suurteose „Gesta Danorum“ („Taanlaste vägiteod“), siis kujutas ta berserke juba omalaadsete hiiglastena, keda sai nuialöögiga tappa. Müütiline kuningas Halfdan olevat Saxo Grammaticuse järgi võidelnud ühe 4,5 meetri kõrguse bersergiga, kelle nimi oli Hardben (Kõvaluu). Kui Halfdan hiiglaslikule sõdalasele väljakutse esitas, siis olevat berserk muutunud nõnda vihaseks, et hammustas oma kilbiservast tükke ja tappis kuus oma meest. Kuningas bersergiks Keskaeg oli täis sõdu, kuid Speideli sõnul ei tuntud siis lahinguväljal metsikute berserkide järele enam vajadust. Sõjaväed olid muutunud distsiplineeritumaks ja paremini relvastatuks ning soomusrüüta üksikvõitlejaist olid saanud kerged ohvrid. Ometi lõppes viikingiaeg vähemasti „Harald Hardrada saaga“ järgi igati sobivalt just berserkide rünnakuga. 1066. aastal tungis normannide vägi kuningas Harald Hardrada juhtimisel Inglismaale. Otsustav lahing peeti Yorki linna lähedal ning sai hiljem tuntuks Stamford Bridge’i lahinguna. Saaga järgi oli kuningas võitluse ajal muutunud „raevukaks, jooksis oma üksusest ette, andes mõõgahoope paremale ja vasakule, ning tema löökide alla purunes nii turvis kui ka kiiver; nii liikus ta läbi vaenlase ridade, nii et kõik, kes tema lähedal sattusid olema, lendasid kõrvale otsekui tuulest viidud“. Kuningas Harald hukkus kõigest hoolimata selles lahingus, kus teda tabas kõrisse nool – ja normannid kaotasid lahingu. Haraldi ebaõnnestunud sissetungi peetakse sageli viikingiaja lõpu tähiseks ning sellega sai otsa ka berserkide aeg lahinguväljadel. Viikingite bersergid elasid edasi üksnes saagades. Loe lisaks Tiina Vähi Hundinahksete sõdalaste ja „idahuntide“ jälgedes, Kultuur ja Elu, 2002 Michael P. Speidel Ancient Germanic Warriors: Warrior Styles from Trajan’s Column to Icelandic Sagas, Taylor and Francis, 2002 Related Posts edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Kepilöögid lõhestasid USA pooleks" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/intro600x400-8-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/intro600x400-8-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/intro600x400-8-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Revolutsioonid Kepilöögid lõhestasid USA pooleks Kepilöögid lõhestasid USA pooleks Kui orjandusevastane Charles Sumner 1856. aastal USA senatis läbi peksti, sattusid lõunaosariigid ekstaasi ja põhjaosariigid šokki.... by Søren Flott 1. veebr. 2024 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Viimane mees Kuul kustutab tuled" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/intro600x400-5-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/intro600x400-5-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/intro600x400-5-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Masinad Viimane mees Kuul kustutab tuled Viimane mees Kuul kustutab tuled Apollo 17 astronaudid püstitasid 1972. aastal Kuul arvutult rekordeid. USA president Richard Nixon õnnitles neid... by Erik Wied ja Bue Kindtler-Nielsen 1. veebr. 2024 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Britid varastasid Benini pühakujud" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/intro600x400-7-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/intro600x400-7-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/intro600x400-7-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Aafrika Britid varastasid Benini pühakujud Britid varastasid Benini pühakujud Suurbritannia lihtsalt ootas 19. sajandil ettekäänet, et söösta Aafrikasse Benini kuningriigi hindamatute rikkuste kallale.© British Museum... by poul siersbæk ja Andres abildgaard 1. veebr. 2024 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Rahvahääletus taastab koolides usuõpetuse" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/02/usuopetus_600x400-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/02/usuopetus_600x400-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/02/usuopetus_600x400-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Eesti Rahvahääletus taastab koolides usuõpetuse Rahvahääletus taastab koolides usuõpetuse 1923. aasta 17.–19. veebruaril korraldati rahvahääletus algkooli seaduse muutmise üle, millel tuli anda poolt- või vastuhääl... by Imeline Ajalugu 28. veebr. 2023 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Sõdurite peksmine Petserimaal" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/02/setud_600x400-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/02/setud_600x400-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/02/setud_600x400-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Eesti Sõdurite peksmine Petserimaal Sõdurite peksmine Petserimaal Vaba Maa vahendas 1923. aasta veebruaris Petserimaa elu: Nikolai Jasnetski / Eesti Rahva Muuseum IMELINE AJALUGU 27.... by Imeline Ajalugu 27. veebr. 2023 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Stalinistlik rünnak heliloojatele" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/02/Muradeli600x400-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/02/Muradeli600x400-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/02/Muradeli600x400-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Eesti Stalinistlik rünnak heliloojatele Stalinistlik rünnak heliloojatele Praegu on raske ette kujutada, et suurriigi tippjuhtkond pühendub täie energiaga heliloomingu valdkonna probleemide lahkamisele. Kõrgstalinistlikus Nõukogude... by Imeline Ajalugu 26. veebr. 2023 Tags: First Second Third Forth Fifth Sixth

Lahingus olid bersergid meeletud

Tule minevikku!

Kingitus väärtusega 53€!

Toimetus

Tellimine

Reklaam ajakirjas

Imelise Ajaloo raamatud

Privaatsustingimused

Üldtingimused

Kirjuta meile

© 2023 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud

Tere Tulemast tagasi!

Loo uus kasutaja!

Taasta enda parool