Värske Taanis tehtud uurimuse tulemused näitavad, et pehme töödeldud lambanahk toimis löögileevendajana, pannes vaenlase kirve viikingi kilbilt tagasi põrkama. Viikingid valmistasid kergeid kilpe, kattes puidust plaadi mõne loomanahaga.
© Tom Jersø / The Viking Shield Project
JANNIK PETERSEN
02. JAANUAR 2021
„Nahk oli tolle aja plast. Nahast eseme vastupidavus võis olla erinev ning olenes sellest, millise looma nahka kasutati ja millisel meetodil seda nahka töödeldi,“ selgitas arheoloog Rolf Warming, uurimuse kallal töötanud ekspertide rühma juht.
Töörühm koosnes Aarhusi ülikooli, Taani konservaatorite kooli, Moesgaardi muuseumi ja ühingu Society for Combat Archaeology teadlastest-spetsialistidest, kes töötasid välja meetodi viikingiaja kilpide fragmentide analüüsimiseks.
Selle meetodiga saab määratleda looma, kelle nahaga kilp kaeti, ning täiesti uudse võimalusena saab teada selle, millisel moel nahka töödeldi. Eraldi projekti raames ehitasid teadlased täpsed koopiad viikingite kilpidest ning proovisid nende tugevust ja vastupidavust teravaks ihutud relvade suhtes.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud