„Nahk oli tolle aja plast. Nahast eseme vastupidavus võis olla erinev ning olenes sellest, millise looma nahka kasutati ja millisel meetodil seda nahka töödeldi,“ selgitas arheoloog Rolf Warming, uurimu­se kallal töötanud ekspertide rühma juht.

Töörühm koosnes Aarhusi ülikooli, Taani konservaatorite kooli, Moesgaardi muuseumi ja ühingu Society for Combat Archaeology teadlastest-spetsialistidest, kes töötasid välja meetodi viikingiaja kilpi­de fragmentide analüüsimiseks.

Selle meetodiga saab määratleda looma, kelle nahaga kilp kaeti, ning täiesti uudse võimalusena saab teada selle, millisel moel nahka töödeldi. Eraldi projekti raames ehitasid teadlased täpsed koopiad viikingite kilpidest ning proovisid nende tugevust ja vastupidavust teravaks ihutud relvade suhtes.