Lambanahk tegi viikingikilbi tugevamaks

Värske Taanis tehtud uurimuse tulemused näitavad, et pehme töödeldud lambanahk toimis löögileevendajana, pannes vaenlase kirve viikingi kilbilt tagasi põrka­ma. Viikingid valmistasid kergeid kilpe, kattes puidust plaadi mõne looma­nahaga.

© Tom Jersø / The Viking Shield Project

JANNIK PETERSEN

02. JAANUAR 2021

„Nahk oli tolle aja plast. Nahast eseme vastupidavus võis olla erinev ning olenes sellest, millise looma nahka kasutati ja millisel meetodil seda nahka töödeldi,“ selgitas arheoloog Rolf Warming, uurimu­se kallal töötanud ekspertide rühma juht.

Töörühm koosnes Aarhusi ülikooli, Taani konservaatorite kooli, Moesgaardi muuseumi ja ühingu Society for Combat Archaeology teadlastest-spetsialistidest, kes töötasid välja meetodi viikingiaja kilpi­de fragmentide analüüsimiseks.

Selle meetodiga saab määratleda looma, kelle nahaga kilp kaeti, ning täiesti uudse võimalusena saab teada selle, millisel moel nahka töödeldi. Eraldi projekti raames ehitasid teadlased täpsed koopiad viikingite kilpidest ning proovisid nende tugevust ja vastupidavust teravaks ihutud relvade suhtes.

Kirves ja kilp olid viikingiarmee standardvarustuses.

© Jacob Nyborg Andreassen, Vikingeborgen Trelleborg / Nationalmuseet

„Meie suureks üllatuseks pani kilp hõlpsas­ti vastu suure sõjakirve löögile, sest kilbi nahkkate absorbeeris löögi jõu endasse. Pealegi sai kirvelöögi jõu kilbi liigutamisega kõrvale juhtida,“ selgitas Warming.

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress