Tule minevikku!

Laseri ja mikroskoobiga Ackermanni avastamas © Andres Uueni HILKKA HIIOP, ANDRES UUENI 02. JAANUAR 2021 3 min read Kujur Christian Ackermann nikerdas puuskulptuure kirve, sae, peitli jm lihtsate riistadega. Tema teoste uurimiseks rakendati töösse aga laserskannerid ja tipptehnoloogilised analüüsiseadmed. Algas unikaalne uurimisprojekt „Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas“. Christian Ackermann oli saksa päritolu Eesti barokiajastu puunikerdaja, kelle töökojas valmisid aastail 1680–1710 kõik Põhja-Eesti tähelepanuväärsemad kirikusisustuselemendid. Noor ja andekas kujurisell Christian tuli 1674. aasta kevadel Königsbergist (tänapäeval Kaliningrad) Tallinna ning asus tööle tsunftimeister Elert Thiele sellina. Pärast meistri surma abiellus Ackermann tolle noore lese Anna Martensiga ja sai temaga liigagi ruttu pärast laulatust lapse, eirates seega tollase ühiskonna moraalinorme. Ta riivas oma käitumisega muidki kohalikke tavasid ja muutis otsustavalt siinset kunstikultuuri. Ühtlasi asus Ackermann võitlusse aastasadu püsinud tsunftisüsteemiga, et kehtestada end vabameistrina. Ackermanni radikaalsus tekitas vanades meistrites pahameelt ning nad süüdistasid Ackermanni, et see töötas nn pööningujänesena ja võttis neilt leiva käest. Isehakanud vabameister aga arvas, et kohalikud tsunftimeistrid ei teagi, mis puunikerduskunst on, hoopis tema ise võivat seda neile õpetada. Christian Ackermannile 9. märtsil 1677 antud vabameistritunnistus. © Tallinna Linnaarhiiv Tsunftimeistreid mõistagi šokeeris selline käitumine ning nad kaebasid Tallinna raele, et Ackermann käitub, nagu oleks ta kuulus antiikskulptor Pheidias – see kõik on kirjas Tallinna Linnaarhiivis säilinud kirjavahetuses tsunfti ja Ackermanni vahel. Tsunfti meelehärmiks päädis tüli sellega, et 9. märtsil 1677 kirjutas raad alla otsusele, mis lubas Ackermannilt töötada vabameistrina, palgata abilisi ja kutsuda neid Tallinna ka mujalt. 1680. aastate algul lahkus Ackermann Tallinna alllinnast Toompeale, kus täitis prestiižseid aadelkonna ja koguni kuninglikke tellimusi. Tegelikult oligi Ackermann justkui Tallinna Pheidias. Nii nagu see Vana-Kreeka kujur, oli temagi vanade käsitöötraditsioonide lõhkuja ja uut moodi kunstiloome eestseisja. Kuigi elu veeretas Ackermanni teele kõikvõimalikke takistusi, lõi ta imetlusväärseid kunstiteoseid. Tänu Ackermanni moodsale arusaamale natuurist ja silmapaistvale puunikerdamisoskusele sai tema kõik tähtsamad kunstitellimused, sealhulgas kuningas Karl XI initsiaale kandnud Tallinna toomkiriku altarisein (1694–1696) – Eesti barokiaegse kiriku- ja skulptuurikunsti hinnaline pärl. Ackermann tegutses isepäise vabameistrina üle kolmekümne aasta (1674 kuni u 1707/1710). Elanud üle näljahäda (1695–1697), kandnud Põhjasõjaga (1700–1710) kaasnenud raskusi, suri Ackermann arvatavasti 1710. aastal puhkenud katku. Ackermanni töökojas on valminud Tallinna toomkiriku kantsel ja altarisein, Martna, Türi, Simuna ja Vigala kiriku altariseinad, Juuru, Rapla, Karuse kantslid ning hulk teisi töid Eesti kirikuis – kokku on säilinud 20 kirikukunsti teost ja hulganisti vappepitaafe. Ackermanni surma järel elasid tema tööd oma elu edasi – aastasadade jooksul on neid korduvalt ümber paigutatud ja ehitatud, üle värvitud, hilisemate meistrite poolt täiendatud ja muudetud, aga ka hävinenud ja hävitatud. Näiteks üks autori kaunemaid altariseinu Märjamaal hävis Teises maailmasõjas. Koeru krutsifiksi algne polükroomia on osaliselt välja puhastatud. Ristipuu haaradelt tulid värvikihi alt välja evangelistide figuraalmaalingud. © Peeter Säre Koeru kiriku krutsifiksi üllatused Koeru kiriku krutsifiks on kindlasti üks meisterlikumaid Ackermanni töid. Kunstnik on tabanud ja viimistlenud figuuri väiksemaidki detaile. Teostatud uuringutele tuginedes õnnestus kolme hilisema värvikihi alt tuvastada algsed pigmendid kogu figuuri ulatuses. Peale skulptuuri enda värvi avanes kõigi üllatuseks figuraalmaaling ka Kristuse ristipuul – iga risti haaral paikeb üks evangelist. Milline nägi krutsifiks välja esialgu, saab praegu näha ka Ackermanni näitusel: kahvatu nahatooniga, kätesse ja jalgadesse löödud naelte juurest veritsev Kristus, kelle keha katab hõbedane niudevöö ja pead lüsterroheline, veritsevaid haavu põhjustav okaspärg; Kristuse taustaks on must rist, mille otstes paiknevad intensiivsetes toonides figuraalmaalingud. Näita rohkem Loodusteadus kunsti uurimas Ackermanni säilinud tööde uurimine moodsa tehnika ja meetoditega annab võimaluse meistrit ja tema aega senisest paremini tundma ja väärtustama õppida ning leida hilisemate ajalookihistuste alt üles päris Ackermanni. Viimasel paarikümnel aastal on instrumentaaluuringud, pildindus ja mõõdistamine arenenud tänu tehnika arengule väga kiiresti ning saanud mitmesuguste esemete ja materjalide uurimisel ja kirjeldamisel üha olulisemateks töövahenditeks. Tegemist on interdistsiplinaarse uurimisvaldkonnaga, mille käigus kogutakse suur hulk andmeid loodusteaduslike täpismeetoditega. Teadlaste kasutada on ruumilised dokumenteerimis- ja visualiseerimisvahendid. Tänapäevased ja kättesaadavad arvutusliku fotograafia meetodid võimaldavad teha kõrgel tasemel tehnilisi uuringuid ilma kunstiteoseid kahjustamata. Sel viisil saadud tulemused on detailsed ja laialdaselt kasutatavad nii kultuuripärandi haldamises, säilitamises, uurimises kui ka populariseerimises. Ackermanni uurimisprojektis kasutati arvutusliku fotograafia meetoditest nii fotogramm-meetria, 3D-skannimise, panoraamfotograafia, ultraviolett- ja infrapunafotograafia ning röntgenfotograafia (XR) võimalusi. Kohapealsed uuringud Eesti maakirikutes seoti Eesti kunstiakadeemia õppeprotsessiga, mille käigus said üliõpilased ka ise eri uurimismeetoditega kätt proovida. Paljud üliõpilased osalesid altariseinte, kantslite ja sealsete figuuride mõõdistamises, konstruktsioonide kaardistamises, värviuuringutes, instrumentaalanalüüside jaoks vajalike värviproovide võtmises, XRFi ja röntgenuuringutel. Osaliselt on Christian Ackermanni teoseid tehniliselt uuritud ka varasemate konserveerimistööde käigus. See annab ekspertidele teretulnud lisavõimaluse võrrelda uusi mõõteandmeid varasematega. Teostatud uurimistööd pakuvad uut teavet Ackermanni skulptuuride ja teiste teoste kunstitehnoloogilise ülesehituse, sh kasutatud materjalide ja tehniliste võtete kohta, aga võimaldavad täpsustada ka teoste kunstiajaloolist analüüsi ning üldist konteksti. Kasutades instrumentaaluuringute ja pildindustehniliste uuringute võimalusi (vt kõrvallugu lk 83), analüüsiti Ackermanni loomingut esmalt selleks, et kindlaks teha, kas kõik Ackermannile omistatud teosed on ikka tema töökojas loodud, samuti tuvastamaks, millised teoste osad kuuluvad algse teose juurde ning kuidas need Ackermanni töökojas valmisid. Kui varem püüdis uurija vaadata värvikihtide alla ja näha seal Ackermanni lõikejoont, siis nüüd said teadlased teoseid uurida kompleksselt ning mõista, kuidas Ackermanni kujud olid esialgu nikerdatud ja värvitud. Kunstiröövlid kraapisid Moosese palge värvist puhtaks, taastades tahtmatult skulptuuri välimuse just sellisena, nagu see Ackermanni käe all sündis. © Peeter Säre Rootsi-Mihkli Moosese pale Huvitava kurioosumina võib välja tuua keerulise saatusega Rootsi-Mihkli kantsli toeks oleva Moosese kuju käekäigu. Nõukogude ajal oli Rootsi-Mihkli kirik kasutuses spordisaalina ning Ackermanni kantsel paigutati eraldi hoiustamisruumidesse. 1987. aastal varastati Moosese kuju. 2014. aastal toodi see kui kujur Amandus Adamsoni töö Eesti Kunstimuuseumi ekspertiisi, kus spetsialistid tundsid loomulikult ära omaaegse Rootsi-Mihkli kiriku kantsli barokse Moosese skulptuuri. Vahepeal oli Moosese värvikiht kuni puiduni maha kraabitud – küllap mõjus see sel moel amandusadamsonlikumalt. Nii näeme Moosest, küll vandalismiakti tagajärjel, ainsa Ackermanni skulptuurina sellisel kujul, nagu see väljus skulptori töökojast, enne kui see siirdus maalija kätte. Erandlikult pole Mooses küll valmistatud pärnapakust, vaid hoopis kehvema kvaliteediga männipuidust – seda, kas põhjuseks olid juba rasked Põhjasõja aastad, mis muutsid materjalide kättesaadavuse keeruliseks, või miski muu, me ei tea. Moosese kurioosumid aga ei piirdu varguse looga. Juba konserveerimistööde käigus pärast skulptuuri taasleidmist avastati puidu seest püssikuul; veel teinegi tuli välja Ackermanni projekti ajal röntgenuuringutega. Millal need sinna sattusid, võime ainult oletada – arvatavasti võis see juhtuda Teise maailmasõja ajal. Näita rohkem Uuri Ackermanni teoseid veebis Kunstiajaloolased ja konservaatorid on koondanud Ackermanni pärandi veebipõhisele platvormile (ackermann.ee), nn teadusveebi, kus igaühel on oma silmaga võimalik näha Ackermanni tööde juures rakendatud nüüdisaegseid uuringumeetodeid. Enamasti kõrgel pühakodade võlvide all paiknevad skulptuurid on nüüd lähidetailides vaadeldavad ja kättesaadavad isegi sellise nurga all, mida siiani said näha üksnes vähesed uurijad. Erinevad uuringud võimaldavad tundma õppida barokiajastu ühe suurima meie maal elanud meistri loomingut. Ackermanni nikerdatud barokkkunsti aarded on veebis ligipääsetavad mitmesugusel viisil. Peeneraldusvõimega fotod ja skulptuuride interaktiivsed 3D-mudelid pakuvad suurepärase võimaluse kujude lähivaatluseks ja võrdluseks. Röntgenipiltide kaudu saab vaadata kujude sisse ja analüüsida meistri kasutatud töövõtteid. Materjaliuuringud avavad hilisemate värvikihtide alla peitunud barokse värvi erksuse jpm. See teadmine ja need tehnilised võimalused aitavad kirjeldada ajaloolisi kunstipraktikaid ning teha Ackermanni autorluse kohta senisest kindlamaid järeldusi. Kõik see on oluline, kui me tahame aru saada, kuidas omal ajal mõjus barokk-kunst vaatlejale. <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/01/Clock_of_the_Church_of_the_Holy_Ghost_in_Tallinn-copy.jpg" sizes="(max-width: 2135px) 100vw, 2135px" srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/01/Clock_of_the_Church_of_the_Holy_Ghost_in_Tallinn-copy.jpg 2135w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/01/Clock_of_the_Church_of_the_Holy_Ghost_in_Tallinn-copy-300x300.jpg 300w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/01/Clock_of_the_Church_of_the_Holy_Ghost_in_Tallinn-copy-1024x1024.jpg 1024w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/01/Clock_of_the_Church_of_the_Holy_Ghost_in_Tallinn-copy-150x150.jpg 150w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/01/Clock_of_the_Church_of_the_Holy_Ghost_in_Tallinn-copy-768x768.jpg 768w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/01/Clock_of_the_Church_of_the_Holy_Ghost_in_Tallinn-copy-1536x1536.jpg 1536w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/01/Clock_of_the_Church_of_the_Holy_Ghost_in_Tallinn-copy-2048x2048.jpg 2048w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/01/Clock_of_the_Church_of_the_Holy_Ghost_in_Tallinn-copy-600x600.jpg 600w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/01/Clock_of_the_Church_of_the_Holy_Ghost_in_Tallinn-copy-100x100.jpg 100w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/01/Clock_of_the_Church_of_the_Holy_Ghost_in_Tallinn-copy-75x75.jpg 75w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/01/Clock_of_the_Church_of_the_Holy_Ghost_in_Tallinn-copy-350x350.jpg 350w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/01/Clock_of_the_Church_of_the_Holy_Ghost_in_Tallinn-copy-750x750.jpg 750w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/01/Clock_of_the_Church_of_the_Holy_Ghost_in_Tallinn-copy-1140x1140.jpg 1140w" alt="" width="2135" height="2135" /> Ackermann sai Püha Vaimu kella eest vaid 10 taalrit. Näiteks lehm maksis 20. © Wikimedia Commons Püha Vaimu kell on sellitöö Üks tuntuimaid Ackermanni nimega seotud töid on Püha Vaimu kiriku fassaadikell, mis pole küll arhiiviallikais kindlalt autori nimega seotud. Kunstniku käekirja tuvastamine numbrilaua lähivaatluse teel kinnitas Ackermanni seotust selle tööga, kuid andis järjekordse õppetunni: barokiaegne kunstiloome oli sagedamini, kui meile tänapäeval meeldiks, kollektiivne; tõelise meistri kätt võib märgata paremini tasustatud tööde puhul rohkem, vähem tasustatute juures vähem; kuulsa meistri nimega seotud kunstitööde kvaliteet võib tublisti kõikuda; meister võis piirduda üksnes oma abiliste tehtud töö mõnest kohast viimistlemisega. Püha Vaimu kiriku kellanumbrilaua ehisraami puhul näib see just nii olevat olnud – ilmselt pärineb see küll Ackermanni töökojast, kuid meistri enda kätt siin tunda pole; pigem viitavad pisut kohmakad detailid sellide ja õpipoiste tööle. Seda kinnitab ka fakt, et Püha Vaimu kella eest sai ta kõigest 10 riigitaalrit (altariseina eest 150–250, keskmise kantsli eest 80 taalrit). Toomkiriku Johannese naeratus Toomkiriku altariseina uuringuteks, kust kogu Ackermanni projekt alguse sai, püstitati altari ümber unikaalne disaintelling ning sinna seati sisse ka restaureerimistöökoda. Aasta jooksul oli võimalik ronida spetsialistide kõrval 10 meetri kõrgusel tellingul ja Ackermanni tippteost said lähivaates näha ka tuhanded kultuuripärandi huvilised. Uurimis- ja konserveerimistööde käigus tuvastati, et teose algne eksklusiivne värv – skulptuuride kullatud rüüd, ihukarva näod ning värvilised dekoorielemendid – on hämmastavalt hästi säilinud kuni pisemate detailideni (silmad, kulmud, huuled jms). Ehkki ka hilisemad ülemaalingukihid on väärtuslikud, otsustati ühe figuuri, evangelist Johannese nägu osaliselt avada – poolelt näolt eemaldati 19. sajandi hall värvikiht, mille alt avanes Ackermanni-aegne originaalne polükroomia. Johannes, kes hallides toonides tundus pigem tõsise ilmega, osutus naeratava näoga tegelaskujuks. Praegu mornilt ühevärviline evangelist Johannes oli esiti roosade põskede ja naeratava näoga. © Peeter Säre Vigala ja Karuse värvisära Uuringute käigus tulid välja õnnelikud leiud Vigala ja Karuse kantslilt: originaalses värvisäras säilinud keerdkolonett Vigalast ning putopea (puto on tiivulise, enamasti alasti lapse kujutis kunstis) Karuselt. Vigala kantslikorpuse keerdkolonett ja Karuse kantsli trepirinnatise alumine putopea on ülevärvimise ajal jäänud maalri pintsli eest varjule ning säilitanud tänu sellele oma algse värvigamma. Need detailid annavad ettekujutuse kiriku sisustuselementide kunagisest baroksest värvierksusest ning suurepärase võrdlusmaterjali ülemaalingukihtide alla peitunud polükroomia uurimiseks. © Peeter Säre Karuse kiriku puto- ehk lapsepea originaalvärvides. © Peeter Säre Hilisemate ülevõõpajate pintsel ei ulatunud Vigala kiriku kantslikorpuse keerdkolonetini. Skulptuure uuriti tipptehnikaga Vanade kunstiteoste uurimiseks kasutatakse kõige rohkem peeneraldusvõimega fotografeerimist, mis aitab tuvastada objekti kui terviku või selle detailide seisukorda ning luua alusmaterjali avalikuks esitlemiseks. Peale selle võimaldavad 3D-skannimine ja mikroskoopilised instrumentaaluuringud märgata ja visualiseerida uuritavate objektide detaile, mis tavavalguses pole inimsilmale nähtavad. Fotogramm-meetriline mõõdistus Fotogramm-meetrilisel meetodil valmistatud punktipilv. Sinised ristkülikud tähistavad kaamera asukohti. © Andres Uueni Fotogramm-meetria on pildistamisel põhinev mõõdistusmeetod, mis võimaldab fotode abil objektide asendi, mõõtmete ja kuju määramist, luues kolmemõõtmelise mudeli. Lõpptulemusena saadud 3D-mudel on värvide esitamises palju täpsem kui laserskannimisega tehtu. Ackermanni projekti käigus loodi ligikaudu paarisajast figuurist väga täpsed fotogramm-meetrilised ruumilised (3D) mudelid. Olenevalt skulptuuri suurusest ja morfoloogilisest keerukusest läheb ühe kuju kvaliteetseks 3D-mudeliks tarvis 70–400 süsteemselt pildistatud fotokaadrit. Kasutades erinevate algoritmide kombinatsioone, valmistatakse piltide põhjal kuni 1 mm täpsusega 3D-mudel, mis on skulptuuri digitaalne teisik. 3D-mudelid võimaldavad kunstiajaloolastel ja konservaatoritel uurida objekte distantsilt. Tavapärase lahenduse kõrval kasutati näiteks Kullamaa kirikus käsijuhtimisega drooni, mille abil mõõdistati sealne Kolgata grupp. Mõõdistuse tulemusi on vajaduse korral võimalik siduda samasse koordinaatsüsteemi laserskannimise tulemustega. 2. Röntgenuuring Röngtenuuringu eesmärk on skulptuuride ja maalitahvlite ülesehituse tuvastamine (skulptuuride ühendusmeetodite ning eri materjalide määramine jms). Ackermanni skulptuuride röntgenuuringud tehti koostöös Eesti maksu- ja tolliametiga – tolliametnikud tulid oma portatiivse aparatuuriga kirikutesse ning kohapeal üles seatud röntgenilaboris valgustati kujud läbi. See aitas meil tuvastada Ackermanni käekirja – pärnapuidust skulptuurid on kokku pandud väiksematest „klotsidest“ ning tugevdatud seestpoolt sepanaeltega. 3. Laserskannimine Laserskannimine lubab objekti dokumenteerida kiiresti, väga detailselt ja suure täpsusega. Mõõdistamise tulemus on peene eraldusvõimega, miljonitest koordineeritud üksikpunktidest koosnev kolmemõõtmeline punkti-pilv. Selle põhjal saab koostada jooniseid, lõikeid, vajaduse korral ka erinevaid 3D-mudeleid (pinnamudel või üldistav infomudel). Laserskannimismeetodil uuriti näiteks Simuna altariseina ja Juuru kantslit. Tänapäevased laserskannerid võimaldavad peale objekti geomeetria ja koordinaatpunktide talletada ka värvusi, mis on kultuuripärandi dokumenteerimisel ning andmete mõistmisel ja tõlgendamisel oluline lisaväärtus. 4. Pinnamuutuste pildistamine RTI (reflectance trasformation imaging) on saripildistamise meetod, mis kasutab uuritava eseme pinnamuudatuste esiletoomiseks peegeldavat külgvalgust. Meetod on kasulik eri objektide, näiteks müntide, skulptuuride, maalide või vanade kirjatahvlite detailseks uurimiseks ja esitlemiseks. RTI põhineb matemaatilisel algoritmil, mis kalkuleerib pinnalt valguse peegeldumist iga piksli jaoks. Pildistamise lõpptulemus on interaktiivne foto, mis võimaldab eset vaadelda erinevas külgvalguses. RTI meetod on leidnud palju kasutust just arheoloogia, aga ka kunstnike käekirja ja loomingu uurimisel ning ka laiemalt kultuuripärandi vallas. Sellega saab tuua esile pinnamuutuste väiksemaidki erisusi (sh erinevad pintslijooned, märked jms), mida on palja silmaga ja tavavalguses raske tuvastada. Kunstipärandit uurides ja dokumenteerides võimaldab see meetod esitleda andmeid täiesti uuel moel. 5. Ultraviolettuuring See on maali kattekihi (laki) ja pinna uuring, mis rajaneb lähiultraviolettkiirguse (UVA, lainepikkus vahemikus 360–400 nm) toimuvale fluorestseerimisefektile. Selle uuringu eesmärk on tuvastada igasugused märgid varasematest muutustest, sh restaureerimistest. Ultraviolettuuring on kättesaadav ja oluline meetod kultuuripärandi dokumenteerimisel ning ka näiteks autorsuse kindlakstegemisel. 6. Mikroskoopilised instrumentaalanalüüsid Simuna kirikust võetud puutüki originaalne värvikiht on olnud roheline, hiljem on seda vähemalt viis korda üle värvitud. © Eesti Kunstiakadeemia Mikroanalüüsid aitavad väikeste proovitükkide abil tuvastada kasutatud materjale, pigmente, täite- ja sideaineid ning aru saada iga kihi täpsest keemilisest koostisest. Uurimisprojekti käigus analüüsiti sadu proovitükke Tartu ülikooli analüütilise keemia laboris spektroskoopilisel (ATR-FT-IR) ja elementmeetodil (SEM-EDS). Taolised mikroanalüüsid on tänapäeval konserveerimises ja kultuuripärandi uurimises olulisel kohal – saadud andmete põhjal saab tuvastada kunstiteose algse värvi iseloomu ning säilivuse, teha edasisi otsuseid objekti kahjustuste põhjuste kohta ning töötada välja sobivaid konserveerimislahendusi. 7. Infrapunauuring Infrapunauuringut kasutatakse alusjoonistuse ja kunstiteose muudatuste ehk pentimendi uurimiseks. Selleks salvestatakse värvikihtidest läbi tungiv ja peegelduv elektromagnetkiirgus tundliku seadmega, nt infrapunareflektograafiga (enamasti töötab see lainepikkustel vahemikus 700–2200 nm). Selle uuringu eesmärk on maalitahvlite alusjoonistuse käekirja ning kunstniku tehtud muudatuste tuvastamine ja visualiseerimine. Röntgen- ja infrapunauuringud võimaldasid täpsemini määratleda ka Ackermanni loomingu algupära. 8. Portatiivne röntgenfluorestsentsuuring Portatiivne röntgenfluorestsents (X-ray fluorescence, XRF) tuvastab röntgenikiirguse abil, st mittelõhkuval viisil, objekti materjalide koostise. Nii saab ülevaate kunstiteosel kasutatud pigmentidest ja metallilistest ühenditest. Näiteks tänu Martnas teostatud värviuuringutele (pisikesed sondaažid, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse teostatud XRF-uuringud) sai uurimisrühm kinnitust, et praegu hillitsetud pruunides toonides Martna altarisein oli originaalis toretsevalt värviline ja särav nagu kõik toonased altariseinad ja kantslid. Figuurid, mis tänapäeval on enamasti ühevärvilised, olid originaalis värvikirevad, nt roosad näod ja kehad, sinised silmad, punased huuled ja tumedad juuksed, kulla ja/või hõbeda ning edevate lüsterdetailidega (metallilehele kantud poolläbipaistev värvikiht, mis annab lõpptulemusena pärlmutterja efekti) kaetud rõivad ja atribuudid. 9. Dendrokronoloogiline uuring ja puiduliikide määramine Pärnapuidu iseloomulik mikrostruktuur. © Alar Läänelaid Christian Ackermanni loomingu uurimisel kerkis küsimus ka kasutatud puidu liikide, vanuse ja päritolu kohta. Miks on vaja teada puidu liiki, millest on skulptuurid või nikerdused valmistatud? Puud on mitmesuguste töötlemisomadustega ja samuti erineva hinnaga. Kindlasti mängisid materjalivalikus rolli ka kujuri isiklikud eelistused. Vahel on skulptori loomingut hiljem parandatud või täiendatud, kuid parandaja on kasutanud teist liiki puitu. Muu hulgas võib puuliigi valik anda infot skulptuuri päritolupiirkonnast, puidukaubandusest, meistri majanduslikust seisust ja oskustest. Mõnda puitu toodi kohalikust metsast, mõnda laevatati kaugelt mere tagant. Mõnikord laevatati ka juba valmis skulptuure. Tänu TÜ puidu-uurijatele teame, et enamik Ackermanni skulptuure on valmistatud pärnapuidust, mis võimaldab nikerdada barokselt dünaamilisi vorme. Seevastu nii-öelda tisleriosad – korpused ja tugistruktuurid – on tehtud okaspuust, kas männist või kuusest. Related Posts edit post <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Sõjahull kuningas Karl XII juhtis Rootsi riigi hukatusse ning põgenes luksuslikule puhkusele Türgi sultani juurde" width="350" height="250" data-src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400-Karl_XII_and_Ivan_Mazepa_after-350x250.png" data-srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400-Karl_XII_and_Ivan_Mazepa_after-350x250.png 350w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400-Karl_XII_and_Ivan_Mazepa_after-120x86.png 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Ühiskond Sõjahull kuningas Karl XII juhtis Rootsi riigi hukatusse ning põgenes luksuslikule puhkusele Türgi sultani juurde Sõjahull kuningas juhtis Rootsi hukatusse Karl XII jumaldas sõdimist, kuid tema kergemeelsus läks Rootsile maksma suurriigi positsiooni. Selmet Poltava all... by Troels Ussing & Andreas Abildgaard 9. sept. 2022 edit post <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Suur lugu Hispaania kodusõjast: fašismi peatamine jäi räbaldunud rõivais väe hooleks" width="350" height="250" data-src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/Lead-600x400-1-350x250.png" data-srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/Lead-600x400-1-350x250.png 350w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/Lead-600x400-1-120x86.png 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Lahingud Suur lugu Hispaania kodusõjast: fašismi peatamine jäi räbaldunud rõivais väe hooleks Fašismi peatamine jäi räbaldunud rõivais väe hooleks 1936. aastal korraldas kindral Franco võimu saavutamiseks riigipöörde ja päästis valla Hispaania kodusõja.... by Mikkel Larsen & Bue Kindtler-Larsen 9. sept. 2022 edit post <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Tänapäeva humanistlike Põhjamaade Soome-Rootsi-Norra-Taani lähiajaloos on õige mitmeid musti plekke" width="350" height="250" data-src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400_pohjamaade-must-sydametunnistus_A_P-350x250.png" data-srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400_pohjamaade-must-sydametunnistus_A_P-350x250.png 350w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400_pohjamaade-must-sydametunnistus_A_P-120x86.png 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Igapäevaelu Tänapäeva humanistlike Põhjamaade Soome-Rootsi-Norra-Taani lähiajaloos on õige mitmeid musti plekke Põhjamaade must minevik Põhjamaade südametunnistusel on mitmesuguseid minevikus toime pandud jõledusi, nagu naiste-laste massihukkamised, LSD-eksperimendid homoseksuaalidega ja sundsteriliseerimine.© Julius Jääskeläinen... by Jonas Terney Arason & Bue kindtler-Nielsen 9. sept. 2022 edit post <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Seksidroog osutus surmavaks mürgiks: saladuslik mõrvalugu Austria-Ungari keisririigist" width="350" height="250" data-src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/box2-600x400-1-350x250.png" data-srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/box2-600x400-1-350x250.png 350w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/box2-600x400-1-120x86.png 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Kuritöö ja karistus Seksidroog osutus surmavaks mürgiks: saladuslik mõrvalugu Austria-Ungari keisririigist Seksidroog osutus surmavaks mürgiks Kümme Austria-Ungari ohvitseri said 1909. aastal kingiks tablette, mis väidetavasti pidid suurendama vastupidavust voodis. Kingitused saatis... by Else Christensen 9. sept. 2022 edit post <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Nutikad keskaja naised tüssasid kavalate nippide abil neitsikontrolli, et ikkagi tanu alla saada" width="350" height="250" data-src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/shutterstock_212990821-350x250.png" data-srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/shutterstock_212990821-350x250.png 350w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/shutterstock_212990821-120x86.png 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Igapäevaelu Nutikad keskaja naised tüssasid kavalate nippide abil neitsikontrolli, et ikkagi tanu alla saada Keskaja naised tüssasid neitsikontrolli Tuhande aasta eest võis neitsilikkuse kaotus purustada naise unistused. Et ikkagi tanu alla pääseda, võtsid kavalad... by Linda Corfitz Jensen 9. sept. 2022 Tags: First Second Third Forth Fifth Sixth

Laseri ja mikroskoobiga Ackermanni avastamas

Tule minevikku!

Kingitus väärtusega 53€!

Toimetus

Tellimine

Reklaam ajakirjas

Imelise Ajaloo raamatud

Privaatsustingimused

Üldtingimused

Kirjuta meile

© 2023 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud

Tere Tulemast tagasi!

Loo uus kasutaja!

Taasta enda parool