1930. aastail laste rõõmuks rajatud Kadrioru lastepaviljoni ja noortepargi kompleks on suures osas säilinud tänapäevani ning olnud laste teenistuses kõigi riigivõimude ajal.
© Rahvusarhiivi Filmiarhiiv
JANE MERESMAA-ROOS
24. JUUNI 2022
Päikeseliselt suvises Kadrioru pargis valitses 85 aastat tagasi ootusärev meeleolu ja käisid hoogsad ehitustööd. Juunikuu keskpaigas pidi seal avatama Eesti Vabariigi esimene lastepark.
Aastail 1936–1937 otsustati linna esinduspargi südames paiknenud ala pühendada eelkooli- ja kooliealistele lastele. Selle taga oli Euroopast inspireeritud uudne lähenemisviis pargikultuurile ja soov seda mitmekesistada. Läänes oli loodud eriilmelisi rahvaparke nii vaba aja veetmiseks, liikumise harrastamiseks kui ka kultuuri nautimiseks. Riigiparkide Valitsuse direktor Peeter Pätsi plaanide kohaselt pidi uuendatud pargialale rajatama lehtlaid, puhkealasid, purskkaevutiike, maalilisi vaateid jpm.
Pargiarhitekt ja looduskaitsetegelane Peeter Päts oli tolleaegse riigivanema Konstantin Pätsi vend. Peale Kadrioru pargi juhendas ta ka Toila-Oru, Keila-Joa ja Pühajärve parkide rekonstrueerimist. Linnaplaneerimisega oli ta tutvunud Saksamaa, Venemaa ja Ukraina suurlinnades. Ühtlasi oli ta Dresdenis ja Moskvas õppinud metsandust ning lõpetanud Tartu ülikooli geograafiamagistrina.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud