1947. aasta 5. novembril avati Võrumaal Leevakul pidulikult hüdroelektrijaam, mis ametliku propaganda järgi oli taastatud komsomoli löökehituse korras, ent tegelikult talunike sunnitööga. Jaama avamine pühendati Oktoobrirevolutsiooni 30. aastapäevale.

„Kogu maakonnast ehitustööle kokku­tulnud noorte ühendatud jõud ja töö­valmidus süütavad selleks tähtpäevaks elektrivalguse vähemalt 500 talus,“ kirjutas Rahva Hääl vahetult enne jaama valmimist. Kui ilmus Juhan Smuuli poeem „Järvesuu poiste brigaad“, mis räägib jaama ehitamises reaalselt osalenud komsomolibrigaadist, sai Leevaku elektri­jaam lausa ikooniliseks stalinismi­ajastu ettevõtmiseks.

Ehkki „kogu maa elektrifitseerimine“ oli kommunistliku riigi ideoloogiline ees­märk, pidi elektrijaama ehitust rahastama kohalik Leevaku Põllumajandusühistu, mis koosnes toona veel ise­seisvatest erataludest. Need pidid välja käima 25% omafinantseeringuks, üle­jäänud summa aga võtma riigipangast laenuks. Lisaks pidi põllumajandusühistu varustama töölised tööriistade ja veo­vahenditega, toiduga, puhkeruumide, meelelahutuse ning kõige muu tarvilikuga, nagu kirjutab ajaloolane Anu Raudsepp.