Hädaga valmib Leevaku hüdroelektrijaam

Stalinistliku propaganda järgi valmis Leevaku elektrijaam uljaste komsomoliehitajate käterammuga. Tegelikult tegid tööd ja maksid arveid talumehed ja kommunistlikud noored pigem segasid.

© J. KÜLMET / RAHVUSARHIIVI FILMIARHIIV

HERKKI KUKK

24. NOVEMBER 2022

1947. aasta 5. novembril avati Võrumaal Leevakul pidulikult hüdroelektrijaam, mis ametliku propaganda järgi oli taastatud komsomoli löökehituse korras, ent tegelikult talunike sunnitööga. Jaama avamine pühendati Oktoobrirevolutsiooni 30. aastapäevale.

„Kogu maakonnast ehitustööle kokku­tulnud noorte ühendatud jõud ja töö­valmidus süütavad selleks tähtpäevaks elektrivalguse vähemalt 500 talus,“ kirjutas Rahva Hääl vahetult enne jaama valmimist. Kui ilmus Juhan Smuuli poeem „Järvesuu poiste brigaad“, mis räägib jaama ehitamises reaalselt osalenud komsomolibrigaadist, sai Leevaku elektri­jaam lausa ikooniliseks stalinismi­ajastu ettevõtmiseks.

Ehkki „kogu maa elektrifitseerimine“ oli kommunistliku riigi ideoloogiline ees­märk, pidi elektrijaama ehitust rahastama kohalik Leevaku Põllumajandusühistu, mis koosnes toona veel ise­seisvatest erataludest. Need pidid välja käima 25% omafinantseeringuks, üle­jäänud summa aga võtma riigipangast laenuks. Lisaks pidi põllumajandusühistu varustama töölised tööriistade ja veo­vahenditega, toiduga, puhkeruumide, meelelahutuse ning kõige muu tarvilikuga, nagu kirjutab ajaloolane Anu Raudsepp.

Ühistu võttis jaama ehitamiseks kokku pool miljonit rubla laenu, mistõttu pidid ühistusse kuulunud 175 talumeest igaüks omast taskust tasuma 400 rubla omafinantseeringut.

Võib-olla oleks kõik veel hästi läinud, kuid siis otsustas komsomol (ELKNÜ) projektiga liituda ja teha sellest oma propagandistliku löökehituse. Toona polnud komsomol Võrumaa noorte seas just populaarne, seetõttu selgus, et suur osa kokku aetud komsomoliehitajatest olid naised. Komsomolinoored pandi ehitama jaamahoonet, samal ajal kui kehaliselt rasked tööd – metsa langetus, palkide väljavedu, elektri­liini sihtide raiumine, elektripostide aukude maasse kaevamine jms – tehti sundkoormiseks talunikele. Raudsepp tõdeb, et jaama ehitamisel tegidki põhitöö ära mitte vabatahtlikud kommunistlikud noored, vaid talunikud.

Komsomolinoorte toitlustamiseks pidid talud niigi raskel ajal andma toidu­aineid, maksma 600rublaseid orkestri­arveid tantsupidude eest jms.

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress