Stalinistliku propaganda järgi valmis Leevaku elektrijaam uljaste komsomoliehitajate käterammuga. Tegelikult tegid tööd ja maksid arveid talumehed ja kommunistlikud noored pigem segasid.
© J. KÜLMET / RAHVUSARHIIVI FILMIARHIIV
HERKKI KUKK
24. NOVEMBER 2022
1947. aasta 5. novembril avati Võrumaal Leevakul pidulikult hüdroelektrijaam, mis ametliku propaganda järgi oli taastatud komsomoli löökehituse korras, ent tegelikult talunike sunnitööga. Jaama avamine pühendati Oktoobrirevolutsiooni 30. aastapäevale.
„Kogu maakonnast ehitustööle kokkutulnud noorte ühendatud jõud ja töövalmidus süütavad selleks tähtpäevaks elektrivalguse vähemalt 500 talus,“ kirjutas Rahva Hääl vahetult enne jaama valmimist. Kui ilmus Juhan Smuuli poeem „Järvesuu poiste brigaad“, mis räägib jaama ehitamises reaalselt osalenud komsomolibrigaadist, sai Leevaku elektrijaam lausa ikooniliseks stalinismiajastu ettevõtmiseks.
Ehkki „kogu maa elektrifitseerimine“ oli kommunistliku riigi ideoloogiline eesmärk, pidi elektrijaama ehitust rahastama kohalik Leevaku Põllumajandusühistu, mis koosnes toona veel iseseisvatest erataludest. Need pidid välja käima 25% omafinantseeringuks, ülejäänud summa aga võtma riigipangast laenuks. Lisaks pidi põllumajandusühistu varustama töölised tööriistade ja veovahenditega, toiduga, puhkeruumide, meelelahutuse ning kõige muu tarvilikuga, nagu kirjutab ajaloolane Anu Raudsepp.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud