„See haud kuulub usklikule Sanmaqile. Ta suri katku.“ Selline raidkiri seisab 1338. aastast pärit hauakivil, mis leiti Kirgiisiast Õsõk-Köli (vene­pärane nime­kuju Issõk-Kul) järve lähedalt.

Nüüdseks teavad teadlased, et Sanmaq oli nakatunud katkubakteri sama tüvega, mis mõni aasta hiljem levis üle Euroopa. Ajapikku sai see katk tuntuks kui must surm ja selle epideemia ajal suri rohkem inimesi kui kunagi varem või hiljem.

Stirlingi ülikooli ajaloolane Philip Slavin, kes uuris Kirgiisias väikest kogukonda, kuhu kuulus ka Sanmaq, leidis peale tema veel vähemalt 118 katkuohvrit. Et teha kindlaks, kas tegemist oli musta surmaga või mõne teise haigusetekitaja tüvega, analüüsisid teadlased seitsme ohvri hammastest võetud proove. Neis kõigis leidus katkubakter Yersinia pestis.