Liepāja rannast otsitakse holokausti jälgi

© Public domain

ALO LÕHMUS

9. JUULI 2024

Juba kolmandat suve järjest kammib USA Pittsburghi Dicken University professor Philip Reeder koos oma tudengitega läbi Liepāja-lähedast liivaranda, et leida kohta, kus hoiti enne mahalaskmist kinni tuhandeid kohalikke juute.

Uurijad ei tee rannaalale ja liivadüünidesse kaeviseid, kuid kasutavad metalliotsijaid ja muid moodsaid tehnikaseadmeid. Nende abil püütakse üles leida koht, kus asus kuur, millesse hukatavad juudid kinni pandi, kirjutab Läti ringhääling. Ühtlasi on see ka heaks välitööde praktikaks Ameerika tudengitele.

Ehkki massimõrva asupaik on tähistatud nn Škede memoriaaliga, ei ole kuuri asukoht teada, sest düünid on aastakümnete vältel oma asukohta muutnud ning Nõukogude-aegsest rannajoonest pole säilinud täpseid kaarte.

Liepājas elanud umbes 5000 juuti mõrvati Saksa okupatsiooni ajal enamasti 1941. aasta jooksul. Suurim massimõrv sooritati detsembris linna lähedal Škede rannas, kus tapeti avatud taeva all 2749 juuti ning 23 kommunisti. Veretöös osalesid Saksa üksused (Einsatzgruppen, Sicherheitsdienst, Ordnungpolizei) ning Läti politseipataljoni liikmed.

Esmalt anti 13. detsembril 1941 kohaliku ajalehe vahendusel juutidele käsk kodudes püsida, seejärel alustas politsei nende arreteerimist. Kuna areeteeritud juudid ei mahtunud linna naistevanglase enam ära, viidi osa neid rannaäärsesse kuuri.

Ranna äärde kaevati saja meetri pikkune ja kolme meetri laiune kraav ning selle ääres hakati juute maha laskma. Kuur toimis vahepeatuspaigana ka neile juutidele, kes toodi mõrvapaika linnast.

Otsesest mahalaskmisest võttis osa kaks Saksa üksust ja üks läti üksus, teised tegelsid mõrvapaiga valvamisega.

Škede massimõrvast on säilinud mitmeid fotosid, millel on kujutatud lahti riietatud juute, enamasti naisi, vahetult enne hukkamist düünide vahel seismas. Nende negatiivid leidis Saksa okupatsiooni ajal Liepāja elektrik David Zivcon, kirjutab ajaleht The Times of Israel.

Zivcon oli samuti juut ning oli vahistatud, ent SSi komandör Karl Strott kamandas osava elektriku tööle oma maja remontimisel. Sealt Zivcon negatiivid avastaski ning tundis neilt ära mitmed oma kunagised naabrid. Ta valmistas negatiividest salaja koopiad, mille ta andis 1945. aastal üle Nõukogude uurimisorganitele.

Pilte kasutati tõendina Nürnbergi protsessil ning tänapäevalgi püütakse nende abil mõista holokausti tegelikkust.

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress