Lihavõttesaare vaikivad tunnistajad
© Shutterstock
LASSE TELLING
3. SEPTEMBER 2023
Tuulte räsida Lihavõttesaar paikneb eraldatult Vaikse ookeani keskel. Lähima naabrini on mitu tuhat kilomeetrit. Saare rannikul seisavad platvormide peal mitme meetri kõrgused kivikujud, mille lamedad kuklad on pööratud mere poole, ent silmakoopad jälgivad taimevaest saaremaastikku. Sellel 163ruutkilomeetrisel saarel lebab elutult rohus veel palju tonnideraskuseid kujusid, millest nii mõnigi on mitmeks tükiks purunenud. Kõik need annavad üheskoos tunnistust kaugest minevikust, mil sel tillukesel saarel õitses rikas kultuur. Selle kandjad nägid palju vaeva, et tahuda välja üha suuremaid kujusid, toimetada need ettenähtud kohale ja seal püsti ajada.
Tänapäeval mõistavad teadlased saart ja selle sünget minevikku paremini kui esimesed eurooplastest maadeavastajad, kes üllatunult silmasid 1722. aastal oma pikksilmas saart koos selle suurte kivikujudega. Siiani vaidlevad arheoloogid ja ajaloolased aga selle üle, miks selle kunagi väga lopsaka taimestikuga ja viljaka saare ökosüsteem 17. sajandi alguses ikkagi kokku varises, kuidas küll suutsid saareelanikud suuri kivikujusid sel künkliku maastikuga vulkaanilisel saarel mitu kilomeetrit vedada ning mis sai sellest rahvast, kes need hiiglaslikud kujud püstitas.
Saareelanike päritolu on teada
Kaua vaidlesid teadlased selle üle, kust saare esimesed asukad tulid. Lihavõttesaare põliselanike suulise pärimuse järgi saabunud saare esimene kuningas Hotu Matu’a kanuudega läänest, hoides kurssi päikesetõusule. Kuninga kodumaad kutsutud Hivaks ja legendi kohaselt oli Hotu Matu’a kaotanud sõja, kui teda tabas ilmutus, et ta peab kõik maha jätma ja sõudma tundmatusse. Päeval, mil Hotu Matu’a maabus saarel suure kaaskonnaga, sünnitas ta naine poja.
See oli hea enne, mis kuulutas, et Hotu Matu’a sugu ootab saarel ees hea elu.
Kuulus Norra etnoloog ja uurimisreisija Thor Heyerdahl keeldus pärimust tõe pähe võtmast. Ta oli kindel, et Lihavõttesaare algsed asukad tulid Lõuna-Ameerikast. Heyerdahl arvas Lihavõttesaarel ära tundvat Lõuna-Ameerika iidsete kultuuride ehitusmeetodeid ja kujude püstitamise tava. Enda teooria tõestamiseks seilas ta 1947. aastal balsapuust parvel Peruust Ida-Polüneesiasse. Norraka suurejooneline ja palju kõneainet pakkunud retk kestis 101 päeva ja selle eduka lõpetamise järel leidis Heyerdahl, et on oma teooria tõestanud.
Tule minevikku!
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
