Liivi rahvamajale andis elektrit tuulegeneraator

Vahetult enne Teise maailmasõja algust valmis Kura poolsaare põhjatipus Ire ehk Māzirbe külas uhke Liivi rahvamaja, mis ehitati soomeugri hõimurahvaste toel. Maja oli igati moodne, näiteks andis sellele elektrit oma tuulegeneraator.

© Eesti Rahva Muuseum

ALO LÕHMUS

26. JUUNI 2024

Rahvamaja idee pärineb 1923. aastast, kui sai selgeks, et omaette Liivi valda moodustada ei saanud, kirjutas Jaak Prozes 2009. aastal ajalehes Sirp. 1930. aastal eraldati maja jaoks krunt.

Toona elas Liivi rannas umbes tuhatkond liivlast ning maja ehitamine käis neile rahaliselt üle jõu, seda seda enam, et plaanis oli püstitada uhke hoone. Sestap küsiti abi hõimuvelledelt. Eesti riigivanem Konstantin Päts andis 10 000 krooni, Soome parlament eraldas 350 000 marka, Läti määras toetuseks 17 000 latti, veidi väiksema summaga osales ehitusel Ungari.

Hoone nurgakivi pandi 1938. aasta oktoobris. „Nurgakivi panekul oli „rahvusvaheliseks” keeleks eesti keel, seda kõnelesid kõik vanemad liivlased, seda kõnelesid ka kohal viibinud soomlased ja eesti keelt nagu teada kõneleb sulaselgelt Läti välisminister V. Munters,“ kajastas sündmust Postimees.

Hoone valmis liivi Ire külas (läti keeles Māzirbes) 1939. aasta juulis ning avati 6. augustil. Rahvamaja südameks oli 200 inimest mahutav saal, lisaks veel kaks tuba liivi muuseumi tarvis, kaks tuba koosolekuteks ja külaliste majutamiseks ja muud ruumid. Põrand kaeti tammeparketiga ning elektrit andis hoonele lokaalne tuuleenergial põhinev elektrijaam.

 

Liivi rahvamaja saalis võib tänapäeval tihti kohata liiviteemalisi kunstinäitusi. 

© Alo Lõhmus

Ehkki eesti ja soome hõimuaktivistide ja rahvaluuleteadlaste suhted Läti võimudega läksid kohati päris teravaiks, sest lätlased kahtlustasid liivlasi separatismis ning eestlasi-soomlasi Läti olude halvustamises, osalesid rahvamaja avamistseremoonial ka Läti riigivõimu esindajad.

Rahvamaja katusel töötanud tuulegeneraator. 

© Eesti Rahva Muuseum

Avamisüritus oli rahvarohke. „Juba laupäeval hakkas kogunema võõraid randa küll rongidega tulles, küll autodega ja omnibustega, küll jahtlaevadega ja mootorpaatidega, nii et rikkalikult lipuehtes seisev rahvamaja kaugeltki kõiki ei suutnud vastu võtta,“ teatas Postimehe erikirjasaatja. „Õhtul peeti uues rahvamajas piduõhtu liivikeelse näidendiga, mille järele osavõtjad asusid koduteele. Paljud külalised jäid randa kauemaks.“

© Alo Lõhmus

 

“Liivi rahvamaja (arhitekt Erkki Huttunen) on soome-ugri rahvaste koostöö üks märkimisväärsemaid sümboleid ning arhitektuuriliselt funktsionalismi silmapaistvamaid näiteid Lätis,” kirjutas Jaak Prozes. 

© Alo Lõhmus

Juba toona väikesele liivi rahvakillule sai saatuslikuks Teine maailmasõda ja sellele järgnenud Nõukogude okupatsioonivõim, mis keelas liivlastel elada piirivööndiks muudetud rannas ja tegeleda traditsioonilise kalapüügiga. Enamik liivlasi lahkus elama Riiga ja teistesse suurlinnadesse, kus nad ajapikku lätistusid. Tänapäeval on aga nende järeltulijad aktiivselt avastamas oma liivi juuri ning ka Liivi rahvamaja on saanud tagasi oma algse funtktsiooni.

Igal augusti esimesel laupäeval tähistatakse Mazirbes liivlaste püha. Kura poolsaare kaunitel metsateedel rändaja võib Liivi rahvamajas õdusaks kohvipausiks peatuda aga kogu suve jooksul.

 

Liivi, Soome, Läti ja Eesti lipud Liivi rahvamaja aknal. 

© Alo Lõhmus

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress