Varasel viikingiajal visati soodesse kulda jumalate meeleheaks ning kalmesse kaevati hõbevarandusi eesmärgiga neid kord ise teises ilmas kasutada.
© Mauri Kiudsoo / AI 6962
MAURI KIUDSOO
10. NOVEMBER 2023
Kuigi viikingiaja algusesse kuuluvaid kalmeid ja neist avastatud esemeid on Eestis praegu teada veel vähe, pärinevad just 9. sajandist meie kõige uhkemad sooleiud. Peamiselt Põhja-Eesti märgaladelt päevavalgele tulnud arvatavasti kultusliku tagapõhjaga esemekogumid osutavad aktiivsele läbikäimisele Idatee ääres elanud rahvastega.
Tollest ajajärgust pärineb ka Eesti ainus viikingiaegne kuldaare, mis avastati juba 19. sajandil Virumaalt Essu turbarabast kaheksa jala sügavuselt. Sellesse kuulunud kuldripatsitest viis on granulatsiooni ja filigraaniga kaunistatud ning aasadega varustatud ümmargused kullassepatööd.
Virumaalt Essu rabast avastatud kuldaarde aasadega varustatud mündid.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud