Maa-aluses linnas elas 70 000 inimest
Türgis sattusid arheoloogid sensatsioonilisele leiule, avastades maailma suurima maa-aluse linna. Linn koosneb sadakonna meetri sügavusele ulatuvatest koobastest ja käikudest, kust kunagi otsisid varju tuhanded kristlased.
© Abaca / Ritzau Scanpix
JANNIK PETERSEN
8. DETSEMBER 2022
Kaks aastat tagasi hakkasid arheoloogid välja kaevama Türgi ja Süüria piiril asuvat Matiate’i maa-alust koobastikku. Nüüdseks on selgunud, et 2.–3. sajandil rajatud objekti on õigem nimetada maa-aluseks linnaks.
Kaevetöödel osalevate arheoloogide hinnangu kohaselt on maa-aluse linna pindala umbes 400 000 ruutmeetrit ning see mahutas kuni 70 000 inimest. Kui see hinnang paika peab, siis oli Matiate maailma suurim maa-alune asum. Türgi provintsipealinna Mardini muuseumi direktor Gani Tarkan ütles, et linn rajati mitte inimeste alaliseks elamiseks, vaid ajutiseks varjumiseks.
On viiteid sellele, et maa-aluse linna rajas kristlik vähemus, keda kiusasid taga roomlased. Asumi sügavusest on arheoloogid leidnud varakristlaste kiriku ja judaismi ühe sümboli – Taaveti tähe. 2. ja 3. sajandil pKr kummardasid roomlased keisrit ja Rooma jumalaid, ent uskmatud heideti lõvidele.
Tule minevikku!
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
