Maailma esimesi matuseid ei korraldanud meie inimliik

© Homo Naledi kolju, AFP

MADIS AESMA, Imeline Teadus

7. NOVEMBER 2023

Paleontoloogid teatavad, et on leidnud Lõuna-Aafrikast maailma vanima teadaoleva matmispaiga. Kuid sinna viimsele unele sängitatud kadunukesed ei ole meie liigi ehk Homo sapiensi esindajad, vaid hoopis ühest ammu kadunud inimliigist. Varem arvati, et see liik ei olnud võimeline nii keerukaks käitumiseks.

Paleoantropoloog Lee Bergeri juhtimisel töötavad uurijad teatasid juba suvel, et nad on avastanud mitu Homo naledi isendit (Homo naledi elas orienteeruvalt 335 000 – 236 000 aastat tagasi, aga võibolla hiljemgi) umbes 30 meetri sügavuselt koobastikust, mis on osa piirkonnast, mida nimetatakse Inimkonna hälliks (Cradle of Humankind). See kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse ja asub Johannesburgi lähedal. “Need on kõige iidsemad matused, mis on seni hominiidide ehk inimlaste ajaloost teada, ja need matused on vähemalt 100 000 aastat vanemad kui tõendid Homo sapiens’i ehk nüüdisinimese esimeste matuste kohta,” kirjutasid teadlased ajakirjas eLife.

Uued tulemused seavad kahtluse alla praeguse arusaama inimese evolutsioonist, kuna tavaliselt on arvatud, et ainult oluliselt suuremate ajude areng võimaldas keeruliste ja kompleksset tähendust omavate, sümbolistlike tegevuste, nagu matusetalitused, teostamist.

Vanimatesse varem teada olnud matmispaikadesse, mis on avastatud Lähis-Idast ja Aafrikast, on maetud Homo sapiensi ehk nüüdisinimeste ehk meie liigi esindajaid ja need on umbes 100 000 aasta vanused. Homo naledi hauad, mis nüüd uue uurimistöö keskmes on, on vähemalt 200 000 aasta vanused, ütlevad Berger ja tema kolleegid.

Homo naledi oli primitiivne inimliik. Nad olid umbes apelsinisuuruste ajudega, pooleteise meetri pikkused inimlased, kes olid teistest Homo ehk inimese perekonna liikidest oluliselt paremini kohanenud puu otsas tegutsema ja elama. Samas olid nad võimelised ka tänapäeva inimese moel pikki vahemaid jalgsi läbima. Kuigi tööriistu nende juurest leitud ei ole, olid nad ilmselt piisavalt osavad, et neid vajadusel valmistada. 

Märkimisväärne on ka see, et Homo naledi eksisteeris siis, kui juba olid olemas ka varaseimad Homo sapiensid ehk nüüdisinimesed, ja Euraasias olid selleks ajaks juba kaua eksisteerinud neandertallased. Lisaks oli neil päevil olemas ka liik nimega püstine inimene ehk Homo erectus, kelle seast viimased surid võib-olla välja alles 100 000 aasta eest. See tähendab, et erinevate inimliikide pilt oli mõnisada tuhat aastat tagasi väga kirju. Väiksema arvukusega Homo perekonna liike oli mujal maailmas veelgi. 

Nime on Homo naledi inimliik saanud koopa järgi, kust nende jäänused esmakordselt 2013. aastal leidi. Kui 2018. aastal põhjalikumaid väljakaevamisi tegema hakati, avastati ka süvendid. Nüüd ütlevad teadlased, et need olid sihilikult kaevatud, surnud kaaslased (keda oli vähemalt viis) olid sinna sihilikult asetatud ja augud olid siis taas pinnasega kaetud.

Homo naledi 2015. aastast pärit rekonstruktsioon, mis ilmus esmalt ajakirjas National Geograhic. 

© AFP

Matused ei ole Bergeri sõnul ainsad tõendid sellest, et Homo naledi oli võimeline keerukalt mõtlema. Ühelt sihilikult tasaseks nühitud sambalt koopas avastati ka sinna toksitud geomeetrilised kujundid. Tõsi, nende puhul ei saa välistada, et need tegi mõni palju hiljem koopasse roninud inimene. 

Viimase kümne aasta jooksul on paleontoloogiaringkondades Bergeri järeldused ja seisukohad palju poleemikat põhjustanud, sest üldiselt ei ole teadlased tahtnud uskuda, et Homo naledi võis nii keerukateks tegevusteks võimeline olla.

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress