Iraani šahh Muhammad Reza Pahlavi alustas oma riigi 2500. aastapäeva tähistamise kavandamist juba 1970. aastal. Tema kauged eelkäijad kuningas Kyros II, Dareios I ja Xerxes I olid tugevad valitsejad. Nüüd soovis šahh Vana-Pärsia tähetolmuga värskendada omaenda imagot.

Ekstravagantse peoga saanuks ta maa­ilmale näidata, et Iraan ei seostu üksnes muinasaegse võimsa Pärsiaga, vaid on riik, kus elab tänapäevane moodne
rahvas, kes kasutab kõrgtehnoloogiat ja kannab teksapükse. Kogu maailma kuningate ja presidentide võõrustamine pidi parandama ka tema ebakindlalt püsiva valitsuse legitiimsust.

Šahh otsustas, et piduliku sündmuse tähistamine toimub kuningas Kyros II kroonimise päeval, s.o 1971. aasta oktoobri keskel, kuigi osa ajaloolasi viitas, et riigi sünnipäevaks valitud aeg on umbes 30 aasta võrra ekslik. Šahh valis peopidamise kohaks Persepolise – Vana-Pärsia muistse pealinna varemed –, mis sobivat kulissideks „kõige imelisemale peole, mida maailm eales näinud on“. Pärsia lahest põhjas umbes 300 kilomeetri kaugusel kõrbemaastikul paiknevas Persepolises oli valitsenud mitu Vana-Pärsia kuningat, ent 1970. aastaks olid linnast järel üksnes varemed, mida asustasid maod ja skorpionid.