Sakslased rääkisid nalju Hitlerist, roomlased pilkasid keisri abikaasat ja maailma teadaolevat esimest nalja on tänapäeval võimatu mõista. Me uurime huumorit läbi ajaloo ja valime aegade parima nalja.
© Joseph Ducreux, Shutterstock
ANDREAS EBBESEN JENSEN
17. VEEBRUAR 2022
Juba antiikajal püüdsid filosoofid, nagu Platon ja Aristoteles, leida huumori sisemist olemust. Psühhoanalüüsi isa Sigmund Freud ühines 20. sajandi algul nende filosoofidega ja uuris põhjalikult, mis muudab nalja naljakaks. Miks me räägime üksteisele nalju? Ja kas huumor on ajatu?
Viimasele küsimusele on kõige parem vastata ühe näitega. Klassikaline nali Rooma impeeriumi ajast kõlas lühidalt nõnda: „Karuohakad on kui salat eesli mokkadele.“
Vana-Rooma poliitik Marcus Crassus (115–53 eKr) oli väidetavasti naerust pikali kukkunud, kui tema seda nalja kuulis. Tänapäeval ei saa me sellest naljast üldse aru, sest aegade jooksul on midagi väga olulist – nimelt kontekst – kaduma läinud.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud