Antiikaja linnad kihasid prostituutidest. Enamik neist elas kaitsetut elu ühiskonna põhjakihis, kuid üksikud pälvisid suurmeeste tähelepanu ning haarasid kinni võimalusest saada võimukaks ja jõukaks.
© Akg-Images / Ritzau Scanpix
ELSE CHRISTENSEN
1. APRILL2023
Jumalate ja inimeste pilkamine –nende sõnadega kirjeldas Kreeka-Rooma filosoof Dion Chrysostomos 2. sajandil pKr prostitutsiooni: „Bordelliomanikud viivad inimesi kokku vahekorraks, milles täielikult puudub Aphrodite sarm. See on lihahimu rahuldamine ilma vähimagi armastuseta ja ainult kasumi saamise huvides!“
Filosoofi meelest oli ainus lahendus prostitutsiooni täielik keelustamine. Kui Chrysostomos lootis, et keegi tema ettepanekut kuulda võtab, siis ta paraku eksis. Mõningail andmeil töötas Roomas just sel ajal, kui filosoof oma nurina kirja pani, vähemalt 32 000 prostituuti.
Arheoloogilised uuringud näitavad, et rannikulinnas Pompeis, kus jõukad roomlased käisid kuni selle hävimiseni 79. aastal suviti palverännakul, tegutses kuni 35 bordelli. Seejuures oli linnas napilt üle 10 000 elaniku.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud