© Bridgeman Images
NIELS-PETER GRANZOW BUSCH & BUE KINDTLER-NIELSEN
1. APRILL 2020
Esimene Puunia sõda Kartaago vastu pani roomlased harjumatusse väikevenna rolli. Kartaagolastel oli Vahemere suurim sõjalaevastik, ent Rooma riigi sõjakogemused pärinesid üksnes maismaalt. Kiire võidurelvastumise järel põrkasid Eknomose neeme juures ajaloo ühes suurimas merelahingus kokku 680 laeva ning 200 000 meremeest ja sõdurit.
Sel suvepäeval 256. aastal eKr avanes Sitsiilia rannikult uskumatu vaatepilt. Mööda merd seilas hiiglaslik Rooma laevastik, mis koosnes 330 sõjalaevast ja lugematust hulgast transpordialustest. Isegi maale oli kuulda ühes taktis aerutavate tuhandete aerude kriginat ja ohvitseride hõigatud käsklusi.
Rooma laevade juhid vahtisid pingsalt ettepoole, sest peaaegu kõik nad olid meresõjas debütandid ja merel olemine tekitas neis veidi närvilisust. Kõik teadsid, et selle mereoperatsiooni eesmärk oli vihatud Kartaago Põhja-Aafrikas. Oli kindel, et vaenlase võimas laevastik annab endast parima, et roomlaste laevu peatada. Merel oli Kartaago hirmus vastane, hirmsaim kõigist teadaolevaist.
Äkki kõlasid kõvahäälsed hüüded. Vahipostil olnud madrused olid silmanud kaugel horisondil üksikuid laevamaste, mida peagi sai nii palju, et nende kokku lugemine läks sassi. Rooma laevade aerutajad haarasid aerudest kõvemini kinni, laevade vibulaskjad ja raskerelvastuses leegionärid astusid reelingule lähemale. Kõik teadsid, mida tähendab mastimets kaugel ees – see oli Kartaago laevastik.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud